Heaolu ja väärtustamine otsustavad, kas töötaja jääb Sinu organisatsiooni

Mar 2
3 min read

Hiljuti avaldatud kaks Eesti tööturu-uuringut (CV.ee Tööturu-uuring ja Stebby Töökoha heaolu uuring 2025) räägivad kõnekat keelt.

89% on aktiivselt uue töö otsingul või avatud headele pakkumistele.
86% töötajatest peab tööheaolu enda jaoks sama oluliseks kui palka.
68% töötajatest kaaluks töökohavahetust kui tööandja nende heaolusse ei panustaks.

Vaid iga kümnes töötaja ei kaalu hetkel töökoha vahetamist.

Kahes uuringus osales kokku 4752 inimest. Tulemused näitavad, et töötajad on hakanud rohkem väärtustama oma tervist ja heaolu ning ootavad oma tööandjalt nende ootustega arvestamist. Ja see on väga hea trend.

Mida heaolu väärtustamine töötaja jaoks tähendab?

Tööturu-uuring tõi välja, et kõige rohkem väärtustavad Eesti töötajad:

õiglast töötasu (76%)
hästi toimivat meeskonda (64%)
sobivat töökoormust (62%)
huvitav ja tähendusrikast tööd (52%)

Uuringu autorid rõhutasid ka juhtimise olulisust. Kui juhtimiskvaliteet, sh töökultuur ja kaasamine ei ole toetavad ja arenguvõimalused on piiratud, asuvad töötajad otsima uusi võimalusi väljast.

Töökoha heaolu-uuringus osalenud ütlevad, et heaoluprogrammide pakkumine tööl:

mõjub nende isiklikule heaolule positiivselt (83%);
toetab nende vaimse tervise näitajate paranemist (75%)
on näidanud neile tervises edenemist (32%)
mõjutab otseselt nende terviseharjumusi (61%)

Töötajad, kes hoolitsevad aktiivselt oma füüsilise tervise eest, teatavad kõrgemast energiatasemest, paremast keskendumisvõimest ja tugevamast vastupidavusest. End füüsiliselt hästi tundvad töötajad tulevad paremini toime töökoormuse kõikumistega, stressist taastumisega ja töötulemuste taseme hoidmisega (languse ärahoidmisega) pikema aja jooksul.

Mida töötajate heaolu väärtustamine tööandja jaoks tähendab?

Tööandja vaatenurgast mõjutab heaolu väärtustamine mitmeid olulisi äriaspekte:

Füüsiline tervis ja heaolu

määrab päevase energiataseme, keskendumis- ja sooritusvõime. Väsimus suurendab vigu.
määrab töötajate töövõime langusest ja haigestumistest tulenevate kulude ulatuse.
määrab presenteismi ja/või absentismi leviku ja sellega seotud kulude ulatuse.
mõjutab töötajate kaasatust ja moraali ehk pühendumuse taset.

Vaimne tervis ja heaolu

mängib keskset rolli töötajate mõtteviisis, koostöö tegemises ja tulemuste saavutamises.
mõjutab töötajate võimet eesmärke seada, probleeme lahendada, otsuseid vastu võtta ja sotsiaalselt aktiivne olla (koostöösuhteid luua, hoida, edendada).
mõjutab stressi ja pingega toimetulekuvõimekust ja muutuste omaksvõtu valmidust.

Mis seisus on töötajate heaolu väärtustamine hetkel?

Uuringust selgub, et tööandjate toetus heaolu väärtustamisele on ebaühtlane. Keskmiselt katavad Eesti tööandjad täna vaid 36% töötajate heaolukuludest ja ainult väike osa tööjõust, vaid 9,1%, saab oma tervisesse panustatud kulud 100% ulatuses kompenseeritud.

2025. aasta andmed näitavad murettekitavat muutust selles, et:

töötajad ei paranda enam aktiivselt oma füüsilist tervist, vaid lihtsalt hoiavad saavutatud taset;
vaimse tervise kõrge teadlikkus ei kajastu enamiku töötajate puhul püsivates tegevustes. See tähendab, et töötajad küll mõistavad vaimse heaolu olulisust, ent ilma toetavate meetmeteta ei muutu teadlikkus tegudeks.

On tekkinud kasvav lõhe selle vahel, kui oluline on töötajate heaolu ja kui hästi neil tegelikult läheb.

Kuigi heaolu tajutav tähtsus on saavutanud peaaegu rekordilise taseme, on enesehinnangu kohaselt heaolu näitajad langenud nii üldises, füüsilises kui ka vaimses aspektis.

Oluline küsimus: Kui hästi tööandjad oma töötajate heaolu väärtustamise eest seisavad?

Mis takistab töötajate heaolu väärtustamisel edu saavutamast?

Olen oma töös näinud erinevaid põhjuseid. Toon välja mõned neist:

Liigne optimism ja vildakad eeldused (üks sobib kõigile; info olemas, igaüks vaatab ise)
Kampaanialik lähenemine ja "unustamine" (ühekordsed tegevused; muutuste tegemata jätmine)
Vastutuse veeretamine ja hirm ebaõnnestumise ees (las keegi teine tegeleb, mul pole aega)
Toetuse puudumine ja negatiivne hoiak (ei huvita, tervis ja heaolu = ainult kulu)
Ülekoormustõrge ja väsimus (liiga palju asju laual ja tähelepanu ei jagu kõigele)
Tunnelnägemine ja muutuste vajaduse eiramine (no las lahkuvad, tulevad uued töötajad)
Kompetentsi puudumine ja sellega leppimine (ei oska, ei tee üldse midagi)

Uuringud on näidanud, et iga töötaja heaolusse panustatud 1 euro võib tuua tagasi kuni 6 eurot.

Kuidas siis töötajate heaolu väärtustamisel edu saavutada?

Võimalusi on palju. Esmalt soovitan Sul tööandjana (tööandja esindajana) endale ausalt otsa vaadata ja tegeleda eelpool kirjeldatud takistuste uurimisega. Milline / millised neist on Sinu töötajate heaolu edendamise edu teel risti ees? Miks see takistus eksisteerib? Kuidas sellest üle saada?

Alles siis, kui tuvastad takistuse(d), leiad põhjused ja lahendad need, saad asuda üles ehitama töötajate heaoluprogrammi, mis päriselt edu toob (need ägedad 6 eurot!).

Mõnikord on omaette mõtisklemine kasulik, ent mõnikord on parem mõelda koos. Näiteks siis, kui soovid üles ehitada oma organisatsioonile töötajate heaoluprogrammi,