.jpg){kind=logo}
Stressi mõju tervisele
:: Stressi sümptomid
Kuigi iga inimene kogeb stressi erinevalt, on leitud, et mõned sümptomitest on levinumad.
Iga üksik või lühiajaline sümptom ei tähenda tingimata stressi. Aeg-ajalt tekib igaühel nohu või tunneme väsimust. Kui magad ja väsimus kaob, pole põhjust stressi esmalt kohe kahtlustada. Kui sümptomeid on rohkem ja/või need on esinenud pikema ja jooksul, võib olla tõepoolest tegu olulise stressiga. Sellega tasub kindlasti tegeleda. Siit leiad enesehindamiseks 43 levinumat sümptomit:
-
Sagedased peavalud
-
Hammaste krigistamine
-
Värinad (käte, huulte värisemine)
-
Kaelavalu, seljavalu, lihasspasmid
-
Pearinglus, nõrkus
-
Helin, sumin või "põksuvad" helid
-
Sage punetus, higistamine
-
Külmad või higistavad käed, jalad
-
Suukuivus, neelamisprobleemid
-
Sagedased külmetushaigused, infektsioonid
-
Lööbed, sügelus, nõgestõbi
-
Seletamatud või sagedased allergiahood
-
Kõrvetised, kõhuvalu, puhitused
-
Kõhukinnisus, -lahtisus
-
Hingamisraskused, sage ohkamine
-
Valu rinnus, südamepekslemine, kiire pulss
-
Pidev väsimus, nõrkus
-
Unetus, häirivad või õudusunenäod
-
Suurenenud või vähenenud söögiisu
-
Kaalutõus või kaalulangus
Allikas: The American Institute of Stress
-
Kogelemine või kiire, pomisev kõne
-
Liigne ärevus, mure, süütunne, närvilisus
-
Suurenenud viha, pettumus, vaenulikkus
-
Sagedased meeleolumuutused
-
Keskendumisraskused, mõtete võidujooks peas
-
Probleemid uue teabe õppimisega
-
Unustamine, organiseerimatus, segadus
-
Raskused otsuste tegemisel
-
Ülekoormatus või ülekoormatuse tunne
-
Suurenenud frustratsioon, ärrituvus, närvilisus
-
Ülereageerimine väikeste vigade suhtes
-
Suurenenud kergemate õnnetuste arv
-
Obsessiivne või kompulsiivne käitumine
-
Vähenenud töö efektiivsus või tootlikkus
-
Valed või vabandused kehva töö varjamiseks
-
Liigne kaitse või kahtlustamine
-
Probleemid suhtlemisel
-
Sotsiaalne eemaldumine ja isolatsioon
-
Vähenenud huvi välimuse, täpsuse vastu
-
Liigne huvi hasartmängude vastu või impulssostud
-
Suitsetamise ja/või alkoholi tarbimise suurenemine
-
Narkootikumide tarvitamine
-
Käsimüügiravimite sagedane kasutamine
Stress avaldab emotsioonidele, meeleolule ja käitumisele laiaulatuslikku mõju. Sama oluline, kuid sageli vähem teadvustatud, on mõju erinevatele süsteemidele, organitele ja kudedele kogu kehas.
:: Stressi mõju tervisele
Mõned näited, kuidas peamised kehasüsteemid stressile reageerivad:
Närvisüsteem. Stress põhjustab sageli unehäireid, ärevust, paanikahooge või depressiooni. Pikaajalise stressi puhul eritub dopamiini ja noradrenaliini liiga palju. See hakkab toetuse asemel hoopis aju tegevust häirima. Nii tekivad kergemini emotsionaalsed pursked, nõrgeneb tähelepanuvõime ja mälu. Kroonilist tööstressi on seostatud kudede hävinemisega otsmikusagara piirkonnas (see aju piirkond on aga on vajalik loovaks mõtlemiseks).
Hingamisteede süsteem. Stress võib raskendada hingamist ja põhjustada kiiret hingeldamist ehk hüperventilatsiooni, mis võib tekitada peapööritust ja tasakaaluhäireid, paanikahoogusid.
Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem
,,
Südame-veresoonkonnasüsteem. Äkki tekkinud stress (nt tüli ülemusega või ohtlik olukord liikluses) põhjustab südametöö kiirenemise ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide (sh insuldi või südameataki) tekkimiseni. Eriti, kui stressiga on kaasnenud halvad toitumisharjumused, ülekaal, suitsetamine.
Südame- ja veresoonkonnahaigused on on Eestis varajase surma peamised põhjused. Need on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, s.t. sõltuvad meie harjumustest, elureziimist ja toitumistavadest.
Luustiku-lihaskonnasüsteem. Stressis olles lähevad lihased pingesse. Pikaajaline lihaspinge võib tekitada valusid (näiteks peavalu, seljavalu, õlavalu, isegi migreeni jt luu- ja lihaskonna haigusi). Aja jooksul võib see käivitada ebatervisliku tsükli: stressi tõttu loobutakse aktiivsest treeningust ning valule leevenduse saamiseks hakatakse kasutama valuvaigisteid.
Seedeelundkonna süsteem. Stress võib mõjutada seedimist ja seda, milliseid toitaineid soolestik suudab omastada. Stress mõjutab söögiisu, stressis inimesed söövad palju rohkem või vähem kui tavaliselt. Stress võib esile kutsuda oksendamise ja isegi kõhuvalu ning mõjutada seedimist, põhjustades nii kõhulahtisust kui ka -kinnisust. Stressi korral toodab keha juurde (annab varud kasutusse) veresuhkrut - glükoosi, et anda kiiresti energiat. Kui ollakse kroonilise stressi all, ei pruugi keha aga selle täiendava glükoositõusuga sammu pidada. Krooniline stress võib suurendada riski haigestuda II tüüpi diabeeti.
Pikaleveniv stress võib tekitada kõhupiirkonna rasvumist ning muuta keha enneaegselt vanemaks.
,,
Stressi ajal tõuseb kehas vajadus paljude oluliste toitainete järele, mistõttu tasub stressirohkel ajal pöörata erilist tähelepanu toitumisele.
Immuunsussüsteem. Stress stimuleerib immuunsüsteemi, mis võib olla eeliseks vahetutes olukordades. See stimulatsioon võib aidata vältida nakkusi ja ravida haavu. Kuid aja jooksul nõrgestavad stressihormoonid immuunsüsteemi ja vähendavad nii keha reaktsioonivõimet võõraste sissetungijate tõrjumiseks. Kroonilise stressi all kannatavad inimesed on vastuvõtlikumad viirushaigustele (gripp ja külmetushaigused) aga ka muudele infektsioonidele. Stress võib pikendada ka haigusest või vigastusest taastumiseks kuluvat aega.
Pikaajaline stress võib lühendada eluiga koguni 15 aastat.
,,
Reproduktiivsüsteem. Meestel võib stress halvendada testosterooni ja sperma tootmist ning põhjustada impotentsust. Naistel võib stress põhjustada menstruaaltsükli ärajäämist või ebaregulaarsust ja vähendada seksuaaliha.
,,
Hea on see, et stress on juhitav. Stressiga toimetulekuks on oluline valida adekvaatne strateegia.
:: Läbipõlemine
Mis see on ja kuidas seda ära tunda?
Läbipõlemine on füüsilise ja vaimse kurnatuse seisund, mis tekib kroonilise stressi tagajärjel. Läbipõlemine tekib, kui nõudmised on pikemat aega ületanud inimese isiklikke, tööga toimetulemise ressursse. Läbipõlemine ei ole midagi, mis kaoks iseenesest. Et töövõime ja usk endasse taastuks, võib aega minna 3-6 kuud, mõnikord isegi kauem, kuni paar (1-2) aastat.
Läbipõlemis-sündroomi 3 põhilist sümptomit:
-
Emotsionaalne ja füüsiline kurnatus: meeleolu- ja motivatsioonilangus, jõuetuse, lootusetuse tunne. Puhkamisel pole positiivset mõju. Väsimus ei taandu ka pärast und. Meeleolu on üldiselt depressiivne. Füüsilised sümptomid: valu, seedetrakti probleemid (mao või soolestiku);
-
Küünilisus. Inimene ei hooli enam oma tööst, kolleegidest, klientidest. Ei võta enam nii palju vastutust, tal võib tekkida ükskõiksus nii oma töö kui ülesannete ja kolleegide vastu. Masendus. Emotsionaalne distantseerumine tööst.
-
Enesetõhususe ja -kindluse vähenemine (objektiivselt ja ka subjektiivselt vaadeldav). Inimene võib tunda, et ta ei saa enam oma tööga hakkama, teeb seda varasemast halvemini ja seetõttu võib saada teistelt negatiivset tagasisidet. Tema tööga ei olda enam rahul. Ebakindlus süveneb, vigade tegemine sageneb, tekib tunne, et mul polegi midagi anda.
,,
Läbipõlemismärkide äratundmine ja nende tunnistamine on ülioluline. Eitamine on "kiirendaja". Abi otsimine on märk tugevusest (ja heast juhtimistavast).
Läbipõlemise negatiivsed tagajärjed kanduvad üle igasse eluvaldkonda (koju, tööle, ühiskondlikku ellu jne). Läbipõlemine põhjustab ka organismis pikaajalisi muutusi, sh muutub inimene vastuvõtlikumaks külmetus- ja viirushaigustele, gripile jne. Läbipõlemine võib suurendada riski haigestuda depressiooni.