Läbipõlemine. Inimeste lood

Me ei tea sageli, et põleme läbi, sest see on "aeglane tilkumine".

Mulle meeldib mõelda, et vigade tegemine ei ole täna enam totaalne ebaõnnestumine, vaid hea võimalus õppimiseks ja teistmoodi lahenduste leidmiseks. Et see on uutele ideedele ukse avamine.

Ent on mõned vead, mida tasub vältida. Nagu näiteks ... läbipõlemine.

Mis on läbipõlemine?

Läbipõlemine on füüsilise ja vaimse kurnatuse seisund, mis tekib kroonilise stressi tagajärjel. Läbipõlemine tekib, kui nõudmised on pikemat aega ületanud inimese isiklikke, tööga toimetulemise ressursse.

Kuidas see juhtub?

Vaikselt. Märkamatult. Hiilides. Just nii kirjeldavad läbipõlemise märke inimesed, kes on seda kogenud. Ja just need inimesed oskavad kõige paremini ka sellele küsimusele vastata.

Jagan Sinuga üht lugu siin, et teaksid, kuidas läbipõlemise märke märgata ja ennast hoida.

Tegevjuhi lugu. Läbipõlemine

Kuidas see algas?

Minu peale laskus udu nagu pilved, mis tekivad mereäärse linna kohal, kui soe päev kohtub jaheda ookeaniveega. Alguses ei arvanud ma sellest midagi. Ma olen ilmselt väsinud. Ma peaksin rohkem magama. Võib-olla vajan oma dieeti rohkem rauda? Peaks hakkama vitamiine võtma.

Vaatamata minu pingutustele udu tihenes. Igal pärastlõunal tundsin, et mind valdas üldine kurnatus. Tahtsin kohapeal magama jääda. Ma muutusin murelikuks. See oli väga ebatavaline. Lapsena andsid mu vanemad mulle hüüdnime "huracán", mis on hispaania keeles orkaan. Kord kinkis üks boss mulle täistopitud Energizeri jänku, kui ta naljatas mu lakkamatu vastupidavuse üle. Niisiis, kuidas on võimalik, et teisel aastal tegevjuhina said mul patareid tühjaks?

Ma armastasin oma tööd. See tõi mulle tähenduse ja eesmärgi. Minu meeskond ja mina juhtisime organisatsioonilisi muutusi, lõime uusi ja põnevaid algatusi, palkasime silmapaistvaid töötajaid ja juhtisime organisatsiooni edukalt läbi pandeemia. Reisisin järeleandmatult, pidasin kõnesid ja andsin intervjuusid, avaldasin artikleid, õpetasin kraadiõppe kursuslasi ja palju muud. Kõrvalseisja vaatenurgast olin ma edukas.

Hoolimata minu kirest oma töö vastu kadusid kõik asjad, mis mulle varem olid rõõmu valmistanud. Ma jätkasin kõvasti töötamist ja tegin kõik endast oleneva, et rõõmu tunda. Lõin endale treeningrutiini, et koguda endorfiine, aga energiat oli ikka vähe. Veelgi enam tegi mulle muret see, et ma kaotasin huvi enamiku asjade vastu väljaspool tööd. Ma ei teinud muud, kui läksin koju, istusin diivanile, vaatasin televiisorit ja tegin seda kõike korduvalt ning uuesti. Mida sügavamaks mu udu muutus, seda rohkem ma töötasin - see on alati olnud minu toimetulekumehhanism.

Ma mõtlesin, et see tundub olevat keskeakriis.

Mida sügavamaks mu udu muutus, seda rohkem ma töötasin - see on alati olnud minu toimetulekumehhanism.

Otsisin vastuseid

Koolitatud akadeemikuna kasutasin tööriistu, mida kõige paremini tundsin: raamatud, artiklid, taskuhäälingusaated ja loengud. Vaatasin üle teemad vaimsest arengust depressioonini, psühholoogiast juhi arenguni ja palju muud.

Mida rohkem ma õppisin, seda rohkem arvasin, et avastasin oma udu põhjuse. Võib-olla ma virelesin, nagu Adam Grant The New York Timesis kirjutas. Võib-olla vajasin ma rohkem vaimset arengut, nagu kirjutas Jay Shetty oma raamatus Think Like a Monk.

Selgus saabus alles siis, kui terapeudi juurde naasin. "Te olete läbipõlemise plakatinäide. Teil on tekkinud kerge depressioon," ütles ta. "Läbi põlema? Ma ei tee läbipõlemist! Ma olen Energizeri jänku, mäletate?"

Töönarkomaanid ei mõista, kuidas liiga palju head asja, eriti töö, võib kaasa tuua märkimisväärse rõõmukaotuse

Tagantjärele ma ei tea, miks see oli mulle šokk. Mitu viimast aastat olin liikunud vankumatus tempos. Töö oli mu elu ainus fookus ja rõõm kustus nagu kauge mälestus. Töönarkomaanid ei mõista, kuidas liiga palju head asja, eriti töö, võib kaasa tuua märkimisväärse rõõmukaotuse. Isegi kui töö toob meile tähenduse, muudab tasakaalu puudumine selle jätkusuutmatuks. Nagu restoranipidaja David Chang oma memuaaris kirjutab: „Taastuvad alkohoolikud räägivad sellest, et nad peavad saavutama põhja, enne kui nad suudavad "august" välja ronida.

Paradoks töönarkomaani jaoks on see, et alumine osa on ükskõik millise elukutse tipp.

Ma ei oleks tohtinud imestada. Hiljutine küsitlus, mille me oma ühingus (NACAC) tegime, näitas, et meie liikmete peamine mure on läbipõlemine. Ma osalesin koosolekutel ja jagasin infot, et kavandada, kuidas saaksime aidata leevendust tuua. Viisin läbi veebiseminare vaimse tervise kriisi kohta, millega mu kolleegid silmitsi seisavad, samuti läbipõlemisest, mida peame aitama leevendada.

Kõigi nende kohtumiste ajal ei mõelnud ma, et mina vajan ka leevendust. Tegelikult ütlesid isegi NACACi juhatuse liikmed mulle: "Oled jooksnud maratoni sprinditempoga."

Olen õppinud, et kõige olulisem asi, mida saan tõhusa juhtimise nimel teha, on enda eest hoolitsemine.

Olen õppinud, et kõige olulisem asi, mida saan tõhusa juhtimise nimel teha, on enda eest hoolitsemine. Enesehoolitsus tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Minu jaoks on see mediteerimine, suhete hoidmine, rõõmsate asjade leidmine väljaspool tööd ja tänulikkuse harjutamine. See tähendab ka rohkem "ei" ütlemist, et saaksin öelda "jah" täisväärtuslikumale elule.

Jälle rõõmu leidmine

Udu on lõpuks hajunud, kuid ma tean, et selle vaoshoidmine on elukestev teekond. Lõpuks saan aru, et mul ei olnud keskeakriis, pigem keskea ärkamine.

Julgustan kõiki juhte asuma mõtteretkele, et teha kindlaks, milline võiks olla nende tervislik töö- ja elurõõmu integreerimine. See pole mitte ainult teile kasulik, see on ka teie organisatsioonile ja teie inimestele hea.

Töömaailm muutub ja inimesed tahavad, et juhid oleksid ehtsad. Neid inspireerivad juhid, kes toovad organisatsiooni oma tõelise olemuse. Olgem siis eeskujuks ja näitame järgmisele põlvkonnale, et töö tähenduse ja eesmärgi leidmine on oluline, kuid kui see pole seotud rõõmu ja enese eest hoolitsemisega, ei ole see kunagi jätkusuutlik.

Töö tähenduse ja eesmärgi leidmine on oluline, kuid kui see pole seotud rõõmu ja enese eest hoolitsemisega, ei ole see kunagi jätkusuutlik.

Lõpetuseks

Kui lugesid ja kaasa mõtlesid, siis siin Sulle mõned "kontroll"küsimused:

1. kas Sinu elus on just selline tasakaal, mida Sina soovid?

2. mis teeb Sulle elus kõige rohkem rõõmu?

3. kas hoolitsed enda eest piisavalt?

Vaata meie tervise- ja heaoluprogramme ja aita nii ennast kui oma inimesi, sest läbipõlemine on välditav.

Heade soovidega

Malle Lutsoja

Koolitaja, nõustaja

Koostöö- ja heaolupartner

Tervisekoda MASH

Tegevjuhi lugu originaalkeeles ja täispikkuses (inglise keeles): One CEO's Story of Executive Burnout