top of page

Üksindusest, stressist ja tervisest

Mitmed personalijuhid ja juhid arutlevad koroonakriisi taustal selle üle, kas peab ja kui palju peab tööandja oma inimeste tervist toetama. Kas see stress või ärevus või depressioon, mida inimene tunneb, on midagi, millega ta peab ise toime tulema või on tööandjalgi põhjust erakorraliselt (ja ennetavalt) oma inimestele tuge pakkuda? Arvamusi ja tegutsemismustreid on erinevaid.

Juhid ja personalijuhid ei ole ainsad, keda uus olukord arutlema ja vastuseid otsima on pannud. Ka teadlased on asja uurinud. Isolatsioonist ja üksindusest tuleneva stressi mõju inimese tervisele on uuritud juba mõnda aega. Covid-19 pandeemia tõi teema uuest vaatenurgast taas teadlaste lauale.

Mida teadlased on avastanud ja teada saanud? Kas nende avastused võivad anda kasulikke vihjeid ka Sulle oma inimeste terviseedenduse programmi jaoks?


Toon Sinuni mõned mõtlemapanevad arvamused viielt tunnustatud teadlaselt.


Me vajame võimalust teistega suhelda

"Inimene on sotsiaalne liik. Me vajame ellujäämiseks teisi enda kõrvale. Kui üksindus (sh üksindustunne teistega koos olles) jääb lahendamata, võivad sellel olla tõsised tagajärjed. Isegi pandeemiast vabas maailmas suurendab krooniline üksindus varajase surma riski 26%."


Dr. Stephanie Cacioppo Ph.D

Chicago Ülikool, BrainDynamic Laoboratory direktor



Me peame hoiduma suhtlemisnäljast

"Vajadus inimliku kontakti järele on samamoodi eluliselt vajalik, kui söök ja jook. Kui see vajadus jääb täitmata, sureb inimene suure tõenäosusega samamoodi kui ta sureks nälga või janusse".


Dr. Rebecca Saxe PhD

Massachusettsi Tehnoloogia Instituut

Neuroteadlane, kognitiivteaduste professor


Oma uuringutes on Dr. Saxe jõudnud veendumusele, et Inimese üksindus ei ole lihtne, objektiivse isolatsiooni tulemus. Inimesed võivad olla üksi üksindust tundmata või tunda end üksikuna teiste inimeste seas.


Üksindus ja isoleeritus teeb haigeks

"Üksindus ja sotsiaalne isoleeritus on seotud ca 30% suurema riskiga insuldi või südame isheemiatõve tekkimisel. Kehv sotsiaalne tugi on haigestumuse üks peamisi põhjuseid"



Dr. Julianne Holt-Lunstad

Bringham Young Ülikool, psühholoogia- ja neuroteaduste professor



Pikk üksiolek süvendab stressi ja kahjustab nii vaimset tervist kui füüsilist tervist

Inimese organism töötab tervikuna ja stress mõjutab kogu meie organismi tööd. Täna osatakse organisatsioonides juba tähelepanu pöörata töötajate vaimsele tervisele (mis toimub meie peas) ja korraldatakse selleks täiendkoolitusi (väga hea!) kuid vähem teatakse seda, et stressil on otsene mõju inimese füüsilisele tervisele.

Üleminek kaugtööle ei pruugi sobida kõigile. Üksitöötamine võib tekitada stressi. Eraldatusetunne ja ebakindlus, kartus jääda kõrvale (infost, arenguvõimalustest, sündmustest jne) ning ületöötamine mõjuvad füüsilisele tervisele samamoodi kui vaimsele.

"Mida kauem isolatsioonis ollakse, seda rohkem on inimestel vaimse tervise probleeme, aga ka suurem oht südameinfarktiks, insuldiks, unehäirete tekkeks. Nende tervisekahjude järelmõjud võivad avalduda alles hiljem – kuude, aastate pärast".


Prof. Dr. Steffi Riedel-Heller

Leipzigi Ülikooli sotsiaalmeditsiini, töötervishoiu ja rahvatervise instituut. Psühhiaatriaprofessor



Südame-veresoonkonnahaigused ja stress

Igal aastal haigestub Eestis ca 80 000 inimest südame-veresoonkonnahaigustesse ja ligi poolte surmade põhjuseks on südame-veresoonkonnahaigused. Suure tõenäosusega on ka Sinu inimeste seas neid, kes juba on riskirühmas või liiguvad (enesele teadvustamata) selles suunas. Ka noored.


Tervise Arengu Instituudi statistika (vereringehaiguste esmajuhud, 25-64 aastased mehed ja naised):

  • 2016.a. 88 834 (neist alla 35-aastaseid 5916 ja alla 45-aastaseid 8161)

  • 2010.a. 80 056 (neist alla 35-aastaseid 5898 ja alla 45-aastaseid 7941)

  • 2006.a. 88 967 (neist alla 35-aastaseid 6989 ja alla 45-aastaseid 9891)


Suhete kvaliteet ja kvantiteet

Stressi ja üksinduse probleemile lahendusi otsides tasub teada, et:

"Üksindus ei tähenda üksi olemist, vaid seda, kui inimeste suhete kvaliteet ja kvantiteet ei vasta nende lootustele ja soovidele. Sotsiaalsel isolatsioonil on (koos negatiivsete emotsioonide ja üksindusega) seos inimese halva tervisega"



Dr. Daisy Fancourt

Londoni Ülikooli kolledž (UCL), käitumisteaduste ja tervise osakond. Psühhobioloogia ja epidemioloogia dotsent


Püüa aru saada, millised on inimeste omavahelised suhted organisatsioonis. Mõnikord peituvad stressi ja üksioleku põhjused töistes suhetes tekkinud pingetes, mis on jäänud lahendamata. Kui need edasi "hõõguvad" on oht nende paisumisele aina suuremaks ja suuremaks. Sellised tõkked inimeste vahel suurendava sotsiaalset isolatsiooni veelgi.


Muutused tervisekäitumises

Pikaajalised kehvad suhted (või suhete puudumine), puudulikud suhtlemis- ja probleemilahenduse oskused, samuti meeskonnast eraldi töötamine (kaugtöö ja vastutuse tõus) võib põhjustada stressi. Kui pinge ja üksiolekutunne kasvab suuremaks, kui inimene taluda suudab, võib see stressi süvendada, kaasa tuua muutused tervisekäitumises ja viia lõpuks tõsiste haigusteni.


Kas oled märganud, et pikk lahusolek kolleegidest on Sinugi tervisekäitumist ja harjumusi muutnud? Kas oled avastanud end rohkem suitsetamas, alkoholi tarbimas, maiustamas. Oled ehk "unustanud" treeningu?


Negatiivsed muutused tervisekäitumises on see, mis viitab stressile. Sellele, et midagi on valesti. Jah, ajas on alkoholism terviseriskina Eestis langenud ja sportimine kogub populaarsust (siiski on siin veel palju teha), siis tervislik toitumine ja toitumisteadlikkus on suur probleem.

Inimesed ei tea tegelikult, mida tervislik toitumine tähendab ja kui otsene seos on toidul nende vaimse ja füüsilise tervisega.

Probleemi suurust näitavad nii Eestis kui mujal maailmas kogutud terviseandmed. Järjest rohkem on suures ülekaalus ning rasvunud inimesi, suurenenud on astma, toiduallergiate või toidutalumatuse tõttu tervisemuredega silmitsi seisvate inimeste arv. Kõik see näitab, et füüsiline tervis on juba ohtu sattunud.


Stressi ja stressist põhjustatud terviseprobleemide (sh südame- ja veresoonkonnahaiguste) ennetamisel on otsustavaks võtmeteguriks terviseteadlikkuse kasvatamine, oma tervise eest vastutuse võtmine. Sellest ei saa üle ega ümber.


Toetades terviseteadlikkuse kasvu, teed head oma inimeste tervisele ja aitad kaasa sellele, et Sinu organisatsioonis oleks vähem haigestumiste tõttu kaotatud tööpäevi.


Loe ja saa inspiratsiooni terviseprogrammideks ka siit:



Head tervist Sulle ja Sinu inimestele soovides

MASH tiim


Lisainfo: info@mashtervis.ee; tel 5210325





Comments


bottom of page