Kuidas võtta koolituselt maksimum?
- 11 hours ago
- 5 min read
"Jaa, ma tulin koolitusele, aga ... " Tuleb tuttav ette?
Kui ka Sina oled üks neist, kes osaleb koolitusel koos "agaga" ning Sinu eesmärk kipub olema seotud vaid füüsilise kohalolu ja lootusega, et äkki jääb koolitusest midagi külge, siis suure tõenäosusega lahkud koolituselt nullkasu ja madala rahuloluga.
Selle loo juures on üks väga väike lohutus: Sa ei ole ainus.
Selle loo suur probleem on: sellel on tagajärjed.
Mina usun, et iga koolituse ja iga koolitaja eesmärgiks on osalejat aidata. Anda talle uusi teadmisi, arendada oskusi, näidata võimalusi, luua süsteeme, et see küsimus või eesmärk, mille pärast koolitusele tullakse, saaks pärast koolitust lahendatud.
Kuidas võtta koolituselt maksimumi?
Pakun Sulle välja mõned, töö käigus kogutud, mõtted ja soovitused, et saaksid koolituselt tõepoolest võtta maksimumi.
Koolituse jaoks aja varumine
Ajavaru õige määramine aitab ära hoida kiirustamist ja pettumust, et Sa ei jõudnud teha ära seda, mida tahtsid või mida oli vaja teha. Saad selle pinge maha võtta, kui kasutad seda lihtsat reeglit: kui Sa arvad, et saad ülesande tehtud 1 tunniga (60 min), siis broneeri kindlasti 2h.
Näide: Kui oled 1-päevasel koolitusel, varu koolitusele eelnevalt vähemalt pool sellest ajast ja pärast koolitust vähemalt 2x rohkem aega. Miks?
Mõned seletused:
me alahindame liiga sageli tööle kuluvat ajakulu;
me jätame arvestamata ettevalmistuse aja (dokumendi avamine, töölehel trükkimine jne);
me jätame arvestamata vooluseisundisse (sügav süvenemine) jõudmiseks vajaliku aja;
me jätame arvestamata infotöötlemiseks vajaliku aja (ei anna endale aega uue teabe mõtestamiseks ja olemasolevate teadmistega sidumiseks).
Koolituselt maksimumi võtmine ei tähenda ainult koolitusel osalemist (1 päev ja imed sünnivad). See tähendab ka:
samme ja tegevusi enne koolitust: eelhäälestus, oma eesmärgile mõtlemine, selle sõnastamine, sageli ka ettevalmistava kodutööga tegelemine.
samme ja tegevusi pärast koolitust: koolitusmaterjalidega töötamine, praktiseerimine, kogemuse analüüs ja mõtestamine, uuesti proovimine jne.
Kui palju aega tegelikult kulub? Mõned näited:
Ettekandeks valmistumine (grupitööna): ettevalmistuseks 5 tundi ühe 1-tunnise ettekande kohta;
1-tunnise, juhendaja juhitud koolituse ettevalmistus - keskmiselt 43 tundi arendusaega (ca 5 päeva), kuid see võib olla ka kuni 185 tundi!
Me kipume ülehindama kiirust ja lihtsust, millega saame midagi teha. Seda nimetatakse planeerimisveaks. Seetõttu lükkame asju pidevalt homsesse. Ülesande "siis" täitmine on lihtne.
Edasilükkamine ja kiirustamine vähendavad oluliselt võimalusi koolitusel õpitu parimal viisil rakendamist. Et see Sinuga nii ei juhtuks, siis ....
... kasuta kalendrit!
Broneeri olulisteks tegevusteks aeg ning lisa alati sinna juurde puhveraeg ühelt ülesandelt teisele üleminekuks. Sa pead vahepeal saama puhata, mõtteid seedida ja kolleegidega suhelda.
Segajate tõkestamine ja koolitusmaterjaliga töö
Me saame süveneda kõige paremini siis (Sina samuti), kui vabaneme segajatest ja loome endale õppimiseks (töö tegemiseks) keskendumist võimaldava ruumi. Segajate tõkestamine võib olla tööl kõige raskem ülesanne, kuid seda saab teha nii, et kõik mõistavad ja toetavad Sind.
Kes või mis on segajad?
Kes? Kõik inimesed, kellega tööalaselt suhtled ja kõik pereliikmed, kellel on ligipääs Sinu ajale.
Mis? Kõik asjad (nt internett), sündmused (nt uudised) ja muud tegurid, mis EI ole seotud Sinu eesmärgiga õppida ja saada paremaks (meeldetuletuseks: eesmärgiks on koolituselt maksimumi võtmine, st ka prakikasse viimist. Selleks on vaja aeg võtta).
Kuidas segajatest vabaneda?
Tee selgeks, kes või mis on kõige suuremad segajad ja pane need kirja.
Vaata üle kõik see, mis Sul juba laual on (millega tegeled, millised on tähtajad, mida saab panna hetkeks pausile või edasi lükata. Eralda emotsioonid, need on samuti segajad. Vaata erapooletult. See teeb otsustamise lihtsaks).
Mõtle läbi, kui palju aega vajad ja pane see kalendrisse kirja (koos puhverajaga enne süvenemist ja pärast, et hinge tõmmata ja jätta aega ajule oma töö tegemiseks). Parem 1h päevas kui mitte midagi. Parem 1 kord nädalas 1h kui mitte midagi.
Anna oma plaanist teada kõigile neile, kes võivad Sinu õppimise ajale väljakutse esitada. Räägi neile, mida teed, miks teed, mis ajal teed ja kuidas saavad nemad Sind aidata (lasevad Sul keskenduda ja õppida, st saada paremaks).
Mõned head näited segajate suurepäraseks juhtimiseks
Kolleegidega kokkulepe, et see aeg (nt kolmapäeva hommikul 9.00-12.00) on Sinu aeg.
Leia asendaja. Lepi kokku ja anna kolleegidele teada, kes Sind vajadusel sel ajal asendab ja mis küsimustes saab tema poole pöörduda.
Märguannetes kokkuleppimine. Mõnikord unustab hea kolleeg kõik, mida oled öelnud ja tuleb ikkagi Sinu juurde. Kaitse ennast selgete ja mõjuvate märguannetega (ja taga, et teised teavad tähendusi): punane lipp laual või uksesilt „Õpin, palun mitte segada“ vm; kõrvaklapid peas – ma teen tähtsat tööd, palun ära sega jne.
Ära anna kergekäeliselt lubadusi, mida segajad ära kasutada võivad (jah, ma varsti lõpetan; jah, ma saan Sind täna aidata; tule poole tunni pärast, siis olen lõpetanud vm).
Kodukontor (võimalusel), aga vaid siis, kui sealsed segajad on paremini juhitavad.
Mida veel teha, et koolitusest maksimum võtta?
Parim aeg õppimiseks ja keskendumiseks
Meil kõigil on oma parim aeg mõttetööks. Tee see aeg selgeks, et saaksid seda kasutada enesearengu teemadega tegelemiseks. See võib olla varajane hommik või hoopis pealelõunane aeg (peale värskendavat jalutuskäiku).
Oma eesmärgi täpne sõnastamine ja tegevusplaan
Seni, kuni Sa pole oma eesmärki täpselt määratlenud, ulbid udusel merel ja arengu (tulemuste) saavutamine on ülimalt vaevanõudev ja aeglane.
Mida saad teha? Mõned soovitused:
oma soovide, vajaduste ja ootuste uurimine aitab leida ja sõnastada suure eesmärgi;
selle eesmärgi uurimine (kui oled selle kirja pannud) aitab näha ja aru saada, mida pead selle saavutamiseks tegema ja milliste asjaoludega (lünkadega) veel arvestama. Nii saad endale täpsustatud, vahe-eesmärgid.
Eesmärgi kirjapanemisel küsi endalt neid täpsustavaid küsimusi:
Mis on tasu, preemia, kui olen eesmärgi saavutanud (ja kas see motiveerib. Kui ei, mõtle uuesti)
Kuidas ma seda teen? Kuidas ma eesmärgini jõuan?
Milliseid teadmisi ja oskusi vajan?
Millised on mulle saadaolevad ressursid (sh aeg, inimesed, info, vahendid jm)
Mis on minu järgmised sammud?
Parim eesmärk on see, mis Sind päriselt motiveerib. Peaksid endalt alati küsima: miks see sinu jaoks tähtis ja väärtuslik on (sh võrdluses teiste tähtsate prioriteetidega).
Prioriteetide seadmine ja kiirustamisest loobumine
Tea oma prioriteete ja reasta need, et teha ruumi uute oskuste omandamiseks (sh praktika ja kogemuste saamiseks, eneseanalüüsiks jm). Vajadusel aruta võimalused läbi oma juhiga ja/või tiimiga. See võib olla kasulik, et näidata oma pühendumust ja soovi anda endast tööl parima.
Kiirustamisest loobumine on üks keerulisemaid väljakutseid, ent Sa pead seda tegema kui tahad õppida. Aeglustamine toob mõtted paremini esile ja aitab ajul luua uusi radu õpitu sidumiseks sellega, mida juba tead või tuvastada lüngad, mida tuleb täita. Aeglustamine on valik – Sa teed seda, mis on tähtis, jättes tegemata selle, mis on ebaoluline.
Koolituselt maksimaalse kasu saamise vaates Sulle soovitus: aeglusta juba enne koolitusel osalemist! Miks?
Sellepärast, et see aitab Sul koolitusel:
paremini kohal olla ja keskenduda,
olla avatum uutele vaatenurkadele ja ideedele,
tunda suuremat rahulolu (ja vähem stressi).
Illusoorne kohustus kõigiga ja kõigega sammu pidada teeb meile haiget. Me peame mõistma, et kiirem tempo pole alati parim. Aeglustamine aitab meil teha paremaid otsuseid, suhelda inimestega sügavamalt, saada tähendusrikkamaid kogemusi ja jõuda kaugemale.
Loodan, et minu kogemustest sündinud mõtted ja soovitused on Sulle abiks ja aitavad Sul kõigist koolitusest, kus osaled, maksimumi võtta.
Kui tunned, et iseseisvalt hästi ei õnnestu, siis kirjuta mulle ja vaatame koos, mida teha annab.
Heade soovidega
Koolitaja, nõustaja, mentor
Koostöö- ja heaolupartner
Tel 5210 325
.jpg)



