top of page

Mis on kriis?

Iga inimese elus on häid ja halbu aegu. Millal võib aga olla tegu kriisiga?

Spetsialistide hinnangul siis, kui stress ja pinge on nii suur, et inimene tunneb – ta ei saa enam hakkama. Tekib abitusetunne ning jõud ja tahe kaovad.

Kriis on normaalne reaktsioon sellele, mida pole oodatud.

Kriisid võivad olla seotud erinevate elusündmuste või arenguetappidega.

Noorele inimesele võib kriisi tekitada näiteks teismeiga, koolivahetus, vanemate sassiläinud suhted või pereliikme lahkumine. Täiskasvanutele on võimalikeks kriisiallikateks ka töö kaotus või suured muutused tööelu korralduses. Sageli on kriisi põhjuseks aga hoopis enda või mõne lähedase inimesega juhtunud õnnetus, tervisemured, haigestumine või pereliikme surm. Kõik sellised muudatused viivad inimese elus väljakujunenud tasakaalu paigast. Uue tasakaalu leidmine ja olukorraga kohanemine aga võtab aega.

Tavaliselt ei kesta kriis kauem kui kuus kuud, kuid väga suurte kriiside korral võib taastumine võtta aastaid.

Terve inimese jaoks on kriis enamasti seisund, mis teatud aja möödudes ise taandub, kuid see ei pruugi olla nii kõikide inimeste puhul. Mõned inimesed vajavad kriisiga toimetulekuks rohkem aega ja mõnikord ka lisaressursse.


Erinevad inimesed, erinev käitumine

Osade inimeste arvates on sündmuste põhjused alati neist väljaspool. Nad lasevad end juhtida teistel inimestel, sündmustel, asjaoludel, omades vähem kontrolli enda tegevuste üle. Sellised inimesed ei pruugi kriisidega ise hästi toime tulla.

Teiste inimeste arvates aga oleneb enamus asju just nende endi tegevusest. Niisugused inimesed läbivad kriise kergemini. Nad võtavad olukorra lahendamiseks midagi ette.


Stressi või kriisi tugevus konkreetse inimese jaoks sõltub mitmest asjaolust, sh. isiksuseomadustest, sellest, kui stresseeriv on muutus konkreetse inimese jaoks ja milliseid toimetulekuviise ning strateegiaid ta kasutab.


Isiksuseomadused ehk käitumisjooned määravad inimese eripära ning avalduvad tema mõtetes, tunnetes ja tegutsemises. Neil on otsustav mõju sellele, kuidas inimene pingeid üle elab ja stressiolukorras käitub.

Mõned isiksuseomadused, mis aitavad stressiga paremini toime tulla:

  • Optimism ja positiivne mõtlemine, sh huumori kasutamine;

  • Uudishimu ja avatus uuele, enda seisukohtadest erinevatele ideedele, väärtustele, võimalustele;

  • Erinevuste aktsepteerimine ja muutustega kaasaminek;

  • Aktsepteerimine, kui asjaolud pole just sellised, nagu sooviks;

  • Leplikkus – leppimine sellega, mida ei ole võimalik muuta;

  • Motivatsioon ja sihikindlus;

  • Empaatiavõime – soojus, abivalmidus, heatahtlikkus, teiste mõistmine, tunnetamine (NB! oht ise stressi sattuda, kui tahetakse abistada ka siis, kui abi vaja ei ole);

  • Kohusetunne – kui asjad on korras, on ka stressi vähem (NB! oht liigses kohusetundes, mis võib stressi tekitada, kui püütakse kõike täiuslikult teha).


Isiksuseomadused, mis võivad raskendada stressi või kriisiga toimetulekut:

  • Endassetõmbumine

  • Usaldamatus teiste inimeste suhtes

  • Madal enesehinnang

  • Liiga kergelt allaandmine, loobumine

  • Puudulik kontroll emotsioonide üle (neil inimestel on kõige raskem, võtavad probleeme liigselt südamesse, on väga hellad ennast puudutavate asjaolude suhtes).


Artikli koostamisel kasutatud allikad: A. Soots „Kriis ja kriisisolija toetamine“ (raamat „Nõustamine ja läbipõlemise ennetamine nõustamistöös“); juhend "Psühholoogiline kriis" (peaasi.ee); Toitumisteraapia nr 8;

Comments


bottom of page