Rahvusvaheline tööõnne nädal

Igaüks tahab olla õnnelik ja on ülimalt tore, kui õnn leiab sagedamini tee ka meie töökohale, sõltumata sellest, kus me parasjagu töötame.

Kas teadsid, et septembrikuus tähistatakse rahvusvahelist tööõnne nädalat ja selle suurepärase ideega on tänaseks liitunud väga paljud riigid, organisatsioonid, inimesed.

Rahvusvahelise tööõnne nädala algatajateks olid Maartje Wolff ja Fennande van der Meullen (Holland) ja Martin Leroy (Argentiina). Ühises koostöös toimus esimene rahvusvaheline tööõnne nädal juba 2018. aastal.

Tööõnne nädala idee puhul on väga hea see, et seda võib igaüks oma soovi järgi edasi arendada ja iseendale, oma tiimile või kogu organisatsioonile sobivaks kujundada. Nagu nädala algatajad ise kinnitavad, siis rahvusvaheline tööõnne nädal ei kuulu kellelegi.

Rahvusvaheline tööõnne nädal on tee-seda-ise liikumine. Siin pole reegleid, mida tohib teha ja mida ei tohi teha.

Sel aastal toimub tööõnne nädal 25.-29. septembril ja meie lööme selles heameelega kaasa, sest peame tööõnne väga oluliseks.

Mis on tööõnn?

Tööõnnele on erinevaid selgitusi ja definitsioone. Pakun Sulle inspiratsiooniks mõned selgitused.

Tööõnn on see, kui inimesed naudivad tööl oma igapäevaseid ülesandeid, teevad meeskonnaliikmetega koostööd, tunnevad end tööl tunnustatuna ja austatuna, nende töö- ja eraelu on tervislikus tasakaalus ning tööpäeva lõpus lähevad nad rahulolevana koju.

Tööõnn viitab inimese positiivse suhtumise ja väljavaadete seisundile oma töö suhtes. Ta läheb tööle põnevustundega, ta naudib seda, mida teeb ja suhteid inimestega, kellega koos töötab.

Organisatsioonis tööõnnega sihipärasemalt tegelemisel on nutikas võtta kasutusele üks definitsioon ja palju erinevaid, üksteist täiendavaid ja toetavaid arendusmeetmeid, programme, tegevusi.

Tööõnne Nädal 2023

Väärt programmid Sulle ja Sinu tiimile!

Astu tubli samm suurema tööõnne saavutamise poole.

Vaimse tervise motivatsiooni"ampsud"

Tervise- ja seiklusretk tiimidele 29.09.

(kliki pildile ja uuri lähemalt)

Tööõnne Klubi

(kliki pildil ja vaata 3 minuti videotutvustust)

Kas ilma tööõnneta ei saa?

Enne sellele küsimusele vastamist - kas teadsid, et õnneteema ei ole üldse mingi uue aja väljamõeldis. Õnne on uuritud juba sajandeid.

• John Locke (1632-1704) väitis, et "vajadus taotleda tõelist õnne on kogu vabaduse alus"

• Francis Hutcheson (1694-1746) väitis esimesena, et me peaksime tootma "suurima arvu inimeste jaoks suurimat õnne". Tema idee mõjutas paljusid suuri mõtlejaid.

• Adam Smith (1723-1790), klassikalise majandusteaduse rajaja, uuris majanduslikke meetodeid suurima õnne loomiseks jne.

Tõsi, mõned sajandid hiljem (20. sajandil) pöörati tähelepanu õnneteemast eemale (ei leitud ühist kokkulepet, kuidas seda mõõta) ning 1950-ndatel sai rahvusliku heaolu esmaseks mõõdupuuks hoopis SKT (sisemajanduse koguprodukt). Sellest sai riikide edusammude üldine mõõdupuu.

Kriitika SKT kui riigi arengu mõõdupuu suhtes hakkas levima pärast seda, kui 1974. aastal näitas Richard A. Easterlin, et, hoolimata märkimisväärsest majanduskasvust 1950-1970ndatel ei olnud inimeste heaolu (keskmine eluga rahulolu) peaaegu üldse muutunud ning ka inimesed hakkasid üha enam oma rahulolematust välja näitama.

Hoolimata märkimisväärsest majanduskasvust perioodil 1950-1970.a. ei olnud inimeste heaolu (eluga rahulolu) peaaegu üldse muutunud. See tekitas küsimusi.

1980-ndatel tõusis heaoluteema taas lauale. Ed Diener ja Daniel Kahneman näitasid, et heaolu on võimalik tõhusalt mõõta ja selgitada. Viimastel aastakümnetel on subjektiivse heaolu (SWB) uurimused plahvatuslikult kasvanud – viimase 15 aasta jooksul on avaldatud üle 170 000 raamatu ja artikli.

Ka poliitikakujundajad on hakanud seda tähele panema. Ühendkuningriigi valitsus on SWB-d mõõtnud üle kümne aasta ja 2013. aastal tegi OECD ettepaneku, et kõik selle organisatsiooni liikmesriigid peaksid sama tegema. 2019. aastal võttis Uus-Meremaa esimese riigina kasutusele heaolueelarve ning ühines Soome, Islandi, Šotimaa ja Walesiga, et moodustada Wellbeing Economy Governments partnerlus. Kas tead, et näiteks Bhutanis peetakse rahvusliku õnne indeksit tähtsamaks kui rahvusliku majanduse kogutoodangu näitajaid (Bates, 2009).

2019. aastal võttis Uus-Meremaa esimese riigina kasutusele heaolueelarve. Bhutanis peetakse rahvusliku õnne indeksit tähtsamaks kui rahvusliku majanduse kogutoodangu näitajaid.

Nüüd siis vastus küsimusele "Kas ilma tööõnneta ei saa? Jah, ilma tööõnneta ei saa.

Mis kasu tööõnnest saab?

Mõned näited. Tööl õnnetunde kogemine on seotud parema tervise ja heaoluga, loovama ja tõhusama probleemide lahendamisega, suurema tootlikkuse ja innovatsiooniga ning kiirema karjäärivõimalusega. Inimesed, kes on tööl õnnelikumad, on autentsemad, pühendunumad ja tööle innustunud ning valmis panustama rohkem kui töölepingus kokku on lepitud; nad leiavad töös rohkem voolusolekut ja tähendust. Seistes silmitsi ebaõnne ja tagasilöökidega, kipuvad õnnelikumatel töökohtadel olevad inimesed nägema laiemat pilti, nad on vähem stressitundlikud, nad tulevad paremini toime tööpingega ja suudavad tagasilöökidest kiiremini taastuda.

Portree inimestest, kes on elus õnnelikud:

• neil on kerge end hästi tunda ja raskustest taastuda,

• neil on lähedased toetavad sotsiaalsed sidemed ja

• nad usuvad, et nende kohalolek maailmas on oluline.

Kuidas liikuda tööõnne suurendamise poole?

Sellele küsimusele pole ühest ja lihtsat vastust, kuid on mitmeid näitajaid (ehk tugisambaid), mida tasub uurida, sh:

• eesmärgitunne

• kaasamine, seotus

• vastupidavus

• lahkus

Eesmärk on inimese põhiväärtuste peegeldus ja ta tunneb end tööl sihikindlamalt, kui tema igapäevane käitumine ja otsused on väärtustega kooskõlas. Inimese jaoks võib tööle suurema kire ja eesmärgitunde tuua see, kui ta seob end igapäevaste tööülesannete sõnastamisel ja elluviimisel sellega, millesse ise usub ja millest hoolib.

Juhtidel võib tekkida kiusatus kasutada rahalisi stiimuleid, et püüda töötajatele rohkem eesmärgitunnet sisendada, kuid see tõenäoliselt ei tööta. See, mida inimesed tegelikult ihkavad, on sisemised stiimulid - tunnustus, olulised edusammud. Inimene tahab näha, et tema edusammud on seotud tähendusliku, olulise ja ennastületava mõjuga maailmas.

Seotus. Kas Sulle meeldib oma töö? Kas saad ise otsustada, mida, millal ja kuidas töötad? Kas oled tööd tehes kaotanud ajataju? Tööga seotuse suurendamiseks on kolm peamist viisi:

• mängulisuse ja loovuse rakendamine;

• suurem vastutuse andmine, võimalused õppimiseks ja arenemiseks (nt "töö meisterdamine" jt);

• kaasahaaravale, ajataju kaotavale voolukogemusele ruumi tegemine tööl.

Vastupidavus. See tähendab suutlikkust toime tulla väljakutsetega autentselt ja aupaklikult. Enda vastupanuvõime tugevdamiseks tööl on väga hea tehnika tähelepanelikkuse parandamine. See aitab märgata ja vajadusel üle vaadata harjumused, mis võivad olla tõelise tööõnne saavutamisel risti ees. Vastupidavuse kasvatamisel tasub tuua tööle oma parima "mina". Puhkus ja tööga mitteseotud tegevus aitab töist vastupidavust suurendada.

Lahkus. Samm lahkuse poole tööl on "prosotsiaalsete" seisundite, nagu empaatia, kaastunne ja tänulikkus, harjutamine. Töökohal heasüdamlik olemine hõlmab teiste kohtlemist väärikalt ja lugupidavalt, empaatia ja kaastunde laiendamist, tänulikkuse harjutamist ja konfliktide konstruktiivset juhtimist.

Lahkus töökohal algab viisakusest. Kaastunne ja tänulikkus aitavad inimestel tööl oma eesmärke saavutada. Uuringud näitavad, et vabandamine, mida sageli peetakse nõrkuse märgiks, on tegelikult kasulik nii usaldusele kui tööõnnele. Vabandused sisendavad inimestesse suuremat austust ja pühendumust ning aitavad organisatsioonidel tagasilöökidest paremini taastuda.

"Õnn on see, kui see, mida ma mõtlen, ütlen ja teen, on omavahel kooskõlas (Mahatma Gandhi)

Õnnelik töökoht saab alguse inimlikest suhetest

Vaata siit kliendi tagasisidet tööõnne klubide sarja kohta:

TÖÖÕNNE KLUBI 2023

Head tööõnne ja kohtumiseni tööõnne nädalal!

Malle Lutsoja

Koostöö- ja heaolupartner

Koolitaja, nõustaja

Võta ühendust! Telefon: 5210 325; e-post: info@mashtervis.ee