top of page

Vaimne tervis ja selle hoidmine

Maailma Terviseorganisatsioon defineerib vaimset tervist heaoluseisundina, milles inimene:

  • on võimeline realiseerima enda võimeid,

  • saab hakkama igapäevaelu normaalse stressiga,

  • suudab produktiivselt töötada,

  • on võimeline andma oma panuse ühiskonda.

Tänapäevased käsitlused tervisest rõhutavad, et vaimne tervis on palju komplekssem ja dünaamilisem kui ainult heaoluseisund. Vaimne tervis tähendab pigem pidevat kohanemist keskkonnateguritega (Frenk, Gómez-Dantés 2014).

Hea vaimse tervise tunnused on:

  • soov ja võime suhelda teiste inimestega;

  • teistest hoolimine, armastus;

  • hea enesetunne, võime nautida elu (tunda rõõmu, naerda, lõbutseda);

  • soov ja võime õppida, töötada, taotleda edu ja osaleda sotsiaalses elus;

  • pingutamine raskuste ületamiseks;

  • kohanemisvõime, kaotuste talumine ja valmisolek elumuutusteks;

  • oma ärevuse piisav valitsemine;

  • psüühiline paindlikkus, võime kaitsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes;

  • reaalsustaju (oskus teha vahet oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel);

  • arusaam endast ja oma mina järjepidevusest (kes ma olen; kuhu ma lähen);

  • iseendast (oma kehast ja vaimust) hoolimine;

  • individuaalne loovus.

Hea vaimse tervise puhul on oluline, milline on valdav emotsioonide foon, kuivõrd rahulolevad üldiselt oleme, mil määral iseendast hoolime ja kui aktiivsed, sotsiaalsed ning osavõtlikud oleme.

Nii, nagu füüsiline tervis, vajab ka vaimne tervis hoolt.


Parema vaimse tervise tagab aktiivne tegelemine sellega, mis elus lisapingeid või raskusi tekitab. Olgu selleks mõtlemine, stress, keskkonnatingimused, suhted või midagi muud.


Kust saame abi hingeliste raskuste korral?


Eesti täiskasvanud elanikkonna (16+ eluaastat) hulgas läbiviidud küsitluses (Covid-19 kontekstis, aprill-august 2020) uuriti, kuhu inimesed esmalt pöörduksid, kui neil või nende lähedastel on vaimselt või hingeliselt raske.


Küsitluse tulemusena selgus, et kõige sagedamini pöörduksid inimesed lähisugulase (ema, isa, õde, vend jne) või muu pereliikme poole. Teisel kohal oli sõber või inimene, keda usaldatakse ning kolmandal kohal perearst või pereõde. Vähem pöörduksid inimesed vaimse tervise spetsialisti poole või kriisitelefonile ja psühholoogilise abi liinile või muudesse kohtadesse (veebinõustamised, usuga seotud kogukonnad jm).


Tulemus näitab hästi, kui oluline on pere, lähedaste ning sõprade ja usaldusisikute esmane toetusvalmidus. Kuidas aga olla abi vajavale inimesele heaks esmase abi andjaks?


Kõige olulisem on märgata


Vaimse tervise murega inimese märkamine ja tema ärakuulamine (aktiivselt ja lõpuni!) on väga oluline. Isegi kui on kiire - järgmine koosolek, AK uudiste algus, bussi peale minek vmt - tasub peatuda ja uurida, mis toimub ning pakkuda inimlikku toetust, mõistmist ja lootust, et raskustega on võimalik hakkama saada.


Kliiniline psühholoog, Anna-Kaisa Oidermaa soovitab abi osutamisel:

  • lähene ja hinda ohtu (ohtu endale, abivajajale, teistele);

  • kuula inimene ära, lõpuni. Toetavalt, aktiivselt, päriselt. Kui jutt saab otsa, uuri, kas on veel midagi, mida ta tahab öelda. Tavaliselt leidub veel midagi, mis võib olla väga oluline. Mõnikord on isegi õige küsida otse – mis mõtted inimesel peas on, kas ta mõtleb suitsiidile;

  • anna inimesele kindlustunnet, paku tuge ja jaga teavet (nt. depressioon on ravitav jm);

  • julgusta kasutama asjakohast professionaalset abi;

  • Julgusta kasutama eneseabi- ja muid toetusstrateegiaid (nt tugivõrgustik, toetusgrupid jm).

Kui oled inimest abistanud, hoolitse ka enda eest.


Kui tundub, et vaimse tervise murega inimese abistamine on eriväljaõppega meditsiinitöötaja valdkond, siis tegelikult saab esmast abi osutada just inimene, kes on abivajajale kõige lähemal. Selleks võib olla igaüks - nii pereliige, hea sõber, naaber, aga ka töökaaslane või otsene juht.


Hea on teada, et enamasti ei kulu esmaseks abiks palju aega. Abi aga võib olla just sel hetkel väga oluline ja vajatud.


Kuidas me ise hoiame oma vaimset tervist?


Samas, Eesti elanikkonna hulgas läbiviidud küsitluses (aprill-juuni-august 2020, Covid-19 kontekstis) uuriti veel ka seda, mida inimesed teevad, et oma vaimset tervist hoida ja vältida stressi võimalikke negatiivseid mõjusid.


Inimeste eelistused olid (% vastanutest, kolme kuu keskmine):

  • Liigun värskes õhus (66%)

  • Magan piisavalt (57%)

  • Suhtlen oma lähedaste ja sõpradega (55%)

  • Söön tervislikult ja regulaarselt (45%)

  • Hoian igapäevarutiini (41%)

  • Väldin liigset alkoholi tarvitamist (22%)

  • Teen spetsiaalseid (hingamis)harjutusi, gümnastikat või mediteerin (7%)

  • Kuulan ja loen vaimse tervise spetsialistide soovitusi (6,7%)

  • ….

Vaimse tervise hoidmisel tuleb lähtuda tervikust, sest inimene on tervik


Inimese tervist, sh vaimset tervist tuleb vaadelda tervikuna, suure pildina, sest:

  • inimese keha ja vaim on tervik - et olla vaimselt terve ja tugev, peame hoolitsema oma keha tervise eest ja ka vastupidi;

  • inimese igapäevaelu on tervik - et olla vaimselt terve, peame hoidma oma elus tasakaalu, seda nii suhetes kui töö, vaba aja ja puhkuse aja (sh uni) vahel;

  • inimese elukaar on tervik - et olla vaimselt terve, tasub ennast tundma õppida, minimeerida nõrkused ja võtta fookusesse oma tugevused, Ise või teiste abi ja toetusega.

Inimese kui terviku nägemise vajaduse osas on ühel meelel nii erialaspetsialistid kui ka inimesed, kes vaimse tervise teemaga on kokku puutunud. Oleme ka meie.


Vaimse tervise kuu eel julgustame nii Sind kui kõiki teisigi, kes vaimse tervise pärast muret tunnevad, otsima tuge ja abi, et olla ise oma elu peremehed ja eduloo kujundajad.


Kuidas saame meie aidata?


Vastuse leiad siitsamast, MASH kodulehelt. Head tutvumist!





Artikli koostamisel olid abiks:

  • Tervisedenduse konverents 2020: Vaimne tervis - nähtamatust nähtavaks“ esinejad (sh Merike Sisask, Tallinna Ülikooli, Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti demograafia keskuse vanemteadur; Anna-Kaisa Oidermaa, kliiniline psühholoog)

  • Turu-uuringute AS, COVID-19 teemaline küsitlus 2020 (15 a. ja vanem elanikkond)

  • Veebileht enesetunne.ee



Comments


bottom of page