Kui hea on Eesti meeste tervis?

Eesti meestelt on ikka oodatud, et nad on tugevad, julged, vastupidavad, vaprad. Et nad võtaksid vastutuse. Pere, töö, kogukonna või ühiskonna heaolu eest. Nii ongi paljud mehed olnud juba varakult seotud suure vastutusekoormaga, millele elu jooksul lisandub uusi kohustusi ja väljakutseid. Enda ja teiste seatuid, sest elu vajab elamist, unistused ja soovid teostamist.

November on meeste tervise kuu. Milline on Eesti meeste tervis? Toome Sinuni väikese ülevaate. Head tutvumist ja kaasamõtlemist!

Meeste enesehinnang oma tervisele

Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringust (2018) selgub, et ligi 65% noortest meestest, vanuses 16-34 eluaastat, peavad oma tervist heaks või väga heaks. Pisut vanemad mehed, 35-44 aastased, on oma tervise hindamisel enam-vähem sama meelt. Heaks või väga heaks peavad oma tervist selles vanuses 55% meestest. Hoopis teistsugune on aga 45-64 aastaste meeste enesehinnang. Selles vanusegrupis hindavad oma tervist heaks või väga heaks vaid 34%.

Kas meeste enesehinnang oma tervise kohta on ajas muutunud?

Jah. Suurem muutus on toimunud noorte meeste (16-34 aastased) enesehinnangutes. Kui kümme aastat tagasi hindasid oma tervist heaks või väga heaks 71% noortest meestest, siis nüüd on see langenud 65%le. Ligi 6% noortest meestest peavad oma tervist halvaks või väga halvaks. Kümme aastat tagasi oli see näitaja 4%.

Ka 35-44 aastaste meeste enesehinnang oma tervisele on muutunud. Osalt küll paremaks, sest heaks või väga heaks peab oma tervist nüüd ligi 55% selle vanusegrupi meestest, mis on parem kui varem (siis alla 45%), kuid teisalt on kasvanud nende meeste hulk, kes peavad oma tervist halvaks või väga halvaks. Neid on täna pea 8% (varem alla 6 %)

Kuidas läheb vanematel meestel? Vaatame lähemalt.

Kui kümme aastat tagasi oli 45-54 aastaste meeste hinnang oma tervisele „hea või väga hea“ pisut üle 32%, siis täna arvab nii 37% meestest. Meestest, vanuses 55-64 eluaastat, peavad täna oma tervist heaks või väga heaks 30%. Kümme aastat tagasi oli selliseid mehi vaid 19%.

Paremat tulemust näitab ka mõlema vanusegrupi enesehinnang „halb või väga halb“, mis on, võrreldes kümne aasta taguse näitajaga, langenud: 45-54 aastaste meeste puhul 14%lt 13%ni ja 55-64 aastaste meeste puhul 25%lt 17,5%ni.

Enesehinnang oma tervisele on subjektiivne, kuid siiski oluline märk, millele tasub tähelepanu pöörata. Seda nii meeste endi, nende lähedaste kui ka tööandjate poolt. Kehv tervislik seis takistab elust rõõmu tundmast ning võib olla põhjuseks, mis ei lase meestel oma parimaid võimeid ega potentsiaali tööl rakendada.

Kuidas mehed oma tervise eest hoolitsevad?

Mehed ja tervisesport

Kümne aastaga (2008-2018) on kasvanud nende meeste hulk, kes harrastavad tervisesporti kaks või enam korda nädalas. Kõige aktiivsemad on jätkuvalt küll noored mehed, vanuses 16-24 aastat (ca 55%), kuid kõige suurem muutus on toimunud on toimunud 45-54-aastaste meeste seas: kümme aastat tagasi oli kaks või enam korda nädalas tervisesporti tegevaid mehi pisut alla 20%, täna on neid 37%.

Positiivsed muutused on toimunud ka teistes vanusegruppides. 25-34 aastaste meeste seas tegeleb täna tervisespordiga kaks või enam korda nädalas ligi 41% meestest (varem pisut üle 53%) ja 35-44 aastaste meestest pisut üle 43% (varem 28%). Tasapisi tõuseb ka 55-64 aastaste trennilust: kümme aastat tagasi oli see ligi 22%, nüüd üle 27%.

Medali varjatud külg. Me rõõmustame nende meeste üle, kes tervisespordiga tegelevad. Aga! Mehi, kes väga harva tervisespordiga tegelevad, on siiski veel liiga palju.

Noortest meestest, vanuses16-24 aastat, tegeleb tervisespordiga harva (mõned korras kuus või vähem) ligi 32%, 35-44 aastastest meestest 38% ja 45-54 aastastest meestest 40%. Üldse ei tegele tervisespordiga keskmiselt 6,4% parimas tööeas meestest (vanuses 25-54).

Tervisespordiga tegelemine on täna oluliselt lihtsam, kui kümme aastat tagasi. Paljud tööandjad toetavad töötajate tervisespordiga tegelemist. Igal aastal lisandub uusi terviseradasid, õues liikumise võimalusi. Tuleb juurde uusi treenimisvaldkondi. Ehk tasub panustada veel ja veel meeste terviseteadlikkuse tõstmisele ning aktiivsemale tervise edendamise programmidesse kaasamisele?

Meeste toiduvalikud

Tervisliku toitumise tähtsus hea tervise tagamiseks pole ammu uudisteema. Ka Eestis. Ometi tundub, et enamusest meestest on see tarkus mööda läinud. Ent just õigesti valitud toit on paljude terviseprobleemide lahendamisel võtmeks.

2018. aasta uuringust selgus, et meeste igapäevases toiduvalikus on liiga vähe puu- ja köögivilju. Piisavas koguses köögivilju (300g päevas) sööb alla 25% meestest. Puuvilju või marju tarbib igapäevaselt piisavalt 41% meestest (200g päevas). Üldse ei söö köögivilju 10,3% meestest ja puuvilju-marju 15,8% meestest. Jätkuvalt söövad mehed liiga palju loomset toitu (loomset rasva, valku) ning nende toiduvalikutes on liiga palju lisatud suhkruid.

Nii arstide kui toitumisnõustajate soovitus meestele oma tervise hoidmiseks on: pöörake rohkem tähelepanu tervislikule ja mitmekülgsele toitumisele. Sööge rohkem kala, puu- ja juurvilju ning tarbige vähem soola, loomseid rasvu ning rafineeritud suhkrut. Mõistlik soovitus, eks! Eriti, kui see aitab kaasa haiguste ennetamisele, südame tervisele, töövõime hoidmisele ja üldisele elukvaliteedi paranemisele.

Meeste toitumisharjumusi saab, nii nagu kõigi töötajate omi, kõige paremini mõjutada töökohal, sest seal toetavad positiivsete muutuste saavutamist mitmed tegurid (ühised väärtused, kolleegide tugi, kindlaks kujunenud päevarutiin, ühisüritused, koolitused, terviseedendamise paketid jm) ja tööl ollakse suurem osa oma päevast. Samuti on paljudes organisatsioonides oma lõunatoidukohad, kus on võimalik algatada ja käima lükata tervisliku toitumise programme. Meeste kaasamine oma tervise edendamisse on töökohal efektiivsem kui kusagil mujal.

Südame tervis, kehakaal ja vööümbermõõt

Arstid soovitavad meestel kontrollida oma tervisenäitajaid regulaarselt juba varakult, noores täiseas, kuid kindlasti alates 30ndast eluaastast. Kõige olulisem on südamehaiguste ennetamine 30-50 eluaastatel, kui nooruses kogutud tervisevarud vähenema hakkavad.

Üheks terviseriski tõusu näitajaks on kehakaal. 2018. aasta terviseuuringust selgub, et Eesti meeste kehakaal on tõusuteel. Täna on ülekaalus juba 39,8% meestest ja rasvunud mehi on 21,2%. Normaalkaalus mehi on 38% (kümme aastat tagasi oli see number 42,9%).

Oma südame-veresoonkonna tervise nimel peaksid mehed jälgima ka oma vererõhku ja vööümbermõõtu. Viimane peaks jääma alla 102 cm. Veel parem mõõdik on vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (vööümbermõõt : puusaümbermõõt). Kui see on meestel üle 1, viitab see rasvumisele.

Alates 35. eluaastast suureneb nende meeste osakaal, kellel mõni haigus või pikaajaline terviseprobleem piirab oluliselt nende igapäevategevusi. (Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring 2014)

Millised haigused mehi kimbutavad?

Tervise Arengu Instituudi statistika andmebaas toob välja põhjaliku aruandluse. Siin mõned näited. Registreeritud esmahaigusjuhud 2006. ja 2016. aastal (16-64 aastased mehed).

2006 2016 muutus %

Rasvumine ja muud liigtoitumise vormid 1491 3499 135%

Vere- ja vereloomeelundite haigused ning teatud

immuunmehhanismiga seotud haigusseisundid 3071 5585 82%

Suhkurtõbi 2597 3487 34%

Lihasluukonna ja sidekoehaigused 87457 114235 31%

Peaajuveresoonte haigused 2240 2723 22%

Vereringeelundite haigused 37617 40131 7%

Psüühika- ja käitumishäired 28913 30172 4%

Alkoholisõltuvus 2449 1241 -49%

Seedeelundite haigused 52827 48219 -9%

Eesti meest iseloomustab liigne kartlikkus seal, kus peaks vaimule ja kehale suuremat koormust andma, ja ülemäärased pingutused juhtudel, kus peab rohkem puhkusele panustama. (Rein Vahisalu, kardioloog)

Mehed, depressioon ja distress

Eespool toodud esmahaigusjuhtudest on näha, et aasta aastalt kasvab nende meeste hulk, kes soovivad saada abi vaimse tervise hoidmise osas. 2014.a. terviseuuringust selgus, et:

• olulise depressiooni esinemist on tundnud 9% 25-34 aastastest meestest, 7% 45-54 aastastest meestest ja 6,5% 55-64 aastastest meestest;

• olulist emotsionaalset distressi (halba stressi) tunneb keskmiselt 7% meestest. Kõige rohkem tunnevad seda mehed vanuses 55-64 ja 45-54. Kõige vähem 35-44 aastased mehed (2014. aasta andmetel 3,8%) .

Kas meestel on vähem vaimse tervise muresid kui naistel?

Tegelikult mitte. Depressioon on haigus, mis tabab inimesi soost olenemata. Meeste tunded on aga rohkem varjatud ja nende depressioon või stress jääb märkamata. Sageli teevad mehed ka ise kõik selleks, et nende probleeme ei märgataks (see pole ju mehele sobilik, mehed peavad olema tugevad).

Tõsiseid või olulisi depressiooni sümptomeid esineb 21% meestest, kusjuures vanuserühmade vahel olulisi erinevusi pole. (Eesti meeste uuring, 2014)

Meeste aktiivse tööelu pikkuseks Eestis on keskmiselt 47 aastat. Pikk aeg. Kas mehed peavad vastu, suudavad olla tööelus, oma unistuste ja eesmärkide saavutamisel heas tervislikus vormis ning elada tervena ka pensionieas?

Mehed ja tervena elada jäänud aastad

Viimase kümne aastaga on tööeas mehed ( 16-64 aastased) keskmiselt võitnud juurde 0,69 tervena elada jäänud aastat. Kõige edukam on olnud vanusegrupp 40-44 aastat, kus mehed on saanud juurde 1,1 eluaastat. Neile järgnevad 30-34 ja 45-49 aastased mehed (+0,9 eluaastat). Kõige vähem on saanud juurde 20-24-aastased mehed. Vaid 0,2 eluaastat.

Kas saame olla rahul? Kas mehed saavad, tahavad olla rahul?

Vaata siit tabelist, kui kaua elab tervena Sinu noor või siis veidi vanem meeskolleeg? Sina ise?

Vanusegrupp tervena elada jäänud aastad

mehed: 2009.a. 2019.a.

20-24 aastased 35,9 36,1

25-29 aastased 31,5 32,1

30-34 aastased 27,5 28,4

35-39 aastased 23,6 24,2

40-44 aastased 19,4 20,5

45-49 aastased 15,9 16,8

50-54 aastased 12,6 13,3

55-59 aastased 10,0 10,6

60-64 aastased 7,5 8,1

Kelle käes on meeste tervise ja elukvaliteedi võti?

Lihtne oleks vastata, et see võti on iga mehe enda kätes. Kas see ikka on nii? Alati? Igal ajal ja igas situatsioonis?

Jah, iga mees (iga inimene) saab enda tervise ja elukvaliteedi osas ise palju ära teha, kuid mõnikord on siiski kasulikum (nt tööandjale) ja parem (sh perele, sõpradele, lähedastele) osutada meestele abikäsi ning näidata erinevaid võimalusi. Just nii, nagu teeme meie Tervisekojas MASH.

Soovid teada, kuidas ja mil moel meie saame aidata? Vaata lähemalt ringi meie kodulehel ja kutsu meid endale külla.

Meeste terviseteadlikkuse kasvu ja elurõõmu terviseks!

Artikli koostamisel olid abiks järgmised allikad:

• Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuring 2018

• Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring

• Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring 2014

• Statistikaameti andmebaas: tervis ja töövõime

• Kätlin Konstabeli artikkel „Kuidas märgata mehe depressiooni“ Naisteleht 1 /2017

• Veebilehed kliinik.ee, virtuaalkliinik,ee, meestearst.ee, minu.synlab.ee