top of page

Kriisisolija abistamine

Stressi tugevus konkreetse inimese jaoks sõltub mitmest asjaolust, sh tema isiksuseomadustest, samuti sellest, kui stresseeriv on toimuv konkreetselt tema jaoks ja milliseid toimetulekuviise ning strateegiaid ta kasutab.


Probleemi lahendamisele suunatud strateegiad

Inimesed, kes seda kasutavad, tegutsevad aktiivselt probleemi väljaselgitamise ja selle lahendamise nimel. Nad mõtlevad läbi, mida nad saavutada tahavad, mis oleks nende jaoks realistlik ja kättesaadav. Erinevatele variantide plusse ning miinuseid kaaludes võivad nad avastada täiesti uusi võimalusi.


Emotsioonidele ja suhetele suunatud strateegiad

inimene pöördub probleemi tekkimisel teiste inimeste poole, väljendades eeskätt oma emotsioone (need peab inimene saama välja elada, pahandada saamata). Selle tee valinud inimest tuleb püüda suunata lahendusi otsima ja tegutsema (seda saab teha kriisi teatud staadiumides).

Tasub teada, need inimesed võivad probleemi eest põgeneda, eelistades lõbusat seltskonda, mõnuaineid, ebarealistikke unistusi.


Kriisisolija abistamine

Väga oluline on sotsiaalne toetus. Seda saavad abivajajale pakkuda nii lähedased kui professionaalsed abistajad.

Paljud uuringud on tõestanud, et puudulik sotsiaalne toetus seostub kõrgema suremuse, sagedasemate haigestumiste ja psühholoogilise stressiga. Sotsiaalse toetuse ja inimese tervise vahel on tugev seos.

Kriisis või stressis inimesele abi andmisel on väga oluline mõista, millises olukorras inimene on. Sa ei saa lähtuda endast. Lähtuma peab abi vajavast inimesest ja sellest, millises kriisi etapis ta on.

Kriisi etapid (lühitutvustus)

  • Šokietapp – inimene näeb ja kuuleb, kuid ei suuda juhtunut täielikult teadvustada.

  • Reaktsioonietapp – inimesele hakkab juhtunu tasapisi teadvusse jõudma.

  • Toibumise ja läbitöötamise etapp – inimene lepib juhtunuga, hakkab taastuma huvi igapäevaelu ja tuleviku vastu.

  • Suuna valimise etapp - inimene kohaneb, nii palju kui võimalik, ja võtab uue olukorra omaks.


Kriisisolija abistamine erinevates etappides

  • Šokietapp - Šokiseisundis inimene vajab enda kõrvale kedagi, kes teda toetaks. Nõu andmine ei aita, tuleb olla lihtsalt inimesele lähedal, lasta tal rääkida, küsida ning küsimustele vastuseid saada. Tema käitumist tuleks aktsepteerida ja mitte teda noomida („võta end kokku“, "saa juba üle" vmt).

  • Reaktsioonietapp - Parim abistaja on mõistev lähedane või sõber, kellega saab rääkida, kes kuulab ja aitab lahendusi otsida. Sageli tuleb rääkida inimesega korduvalt, sest info ei jõua kohe kohale. Võta selgitamiseks aega. Kriisisolija emotsioonid (nutt, viha) on normaalsed. Viha peamiseks põhjuseks on kontrolli kaotus oma elu üle. Vihast ülesaamiseks aita inimesel leida valdkondi, mida ta saab kontrollida. Aita leida tegevust. Ka töö jätkamine, kui on võimalik, aitab. Aita tal leida jõuvarusid, mille abil edasi minna. Võimalda üksindushetki ja vaikust, kui ta seda soovib.

  • Kriisist toibumise ja juhtunu läbitöötamise etapp - Sellel perioodil vajab inimene kedagi, kes kuulaks ja aitaks vastuseid leida. Mõnikord tuleb kuulata ühte ja sama juttu palju kordi.Kui varem ei tahtnud inimene midagi kuulda teiste kogemustest, siis nüüd tekib soov kohtuda just nendega, kellega on midagi sarnast juhtunud. Saada mõistmist ja nõuandeid. Sel perioodil tunneb inimene endiselt veel valu, kuid see aitab kasvada ja areneda.

  • Suuna valimise etapp - Selles etapis saad inimest toetada nii, et aitad tal leida edasiminekuteid. Arutlege teostatavate variantide üle, tooge välja nende positiivseid külgi. Aita tal näha võimalusi ja vabaneda ebarealistlikest soovidest, ootustest. Kui inimene ise veel ei usu, usu tema eest. Vähemalt esialgu, kuniks ta hakkab ise uskuma.


Kui kriis ei lahene või Sa tunned, et Sinu pingutustest inimese aitamiseks ei piisa, tasub otsida abi spetsialistidelt ja nad kaasata.


Artikli koostamisel kasutatud allikad: A. Soots „Kriis ja kriisisolija toetamine“ (raamatust „Nõustamine ja läbipõlemise ennetamine nõustamistöös“); Psühholoogiline kriis (peaasi.ee);


Comments


bottom of page