Eesmärgid ja edu

"Mis on Sinu viie aasta eesmärgid?" Just sellise küsimuse esitas kunagi mulle üks minu juht, kui olin verivärske töötajana tema meeskonnaga liitunud.

Mul oli siis selja taga nelja-aastane töökogemus kahest organisatsioonist, ent ometi tekitas see küsimus minus segadust ja ebakindlust. Mis eesmärgid? Ma ju alles astusin siit uksest sisse? Ma alles püüan aru saada, kus ma olen ja kas ma saan hakkama...

Ma töötasin selles organisatsioonis kaua. Tänases mõistes väga kaua, üle 20 aasta. Õppisin. Arenesin. Täitsin erinevaid rolle - spetsialisti, juhi ja ka meeskonnaliikme rolle. Igal aastal sain endale aastaeesmärgid, kuid mitte kunagi ei küsinud ükski hilisem juht minult minu 5 aasta eesmärke.

Pikaajalised eesmärgid jõudsin minuni teistmoodi. Aastaid hiljem. Siis, kui otsustasin seada oma prioriteediks iseenda tervise eest seismise. Tänu sellele kogemusele (ja mõnele hilisemale) tean, et pikaajalised eesmärgid peavad olemas olema. Need näitavad suunda, kuhu tahame jõuda ja aitavad valida samme (lühemaid eesmärke), kuidas sinna jõuda.

Mis on Sinu viie aasta eesmärgid?

Ka Sina võiksid seda endalt küsida. Kus Sa soovid olla viie aasta pärast?

See on hea küsimus, sest annab Sinu tänasele elule ning tööle tähenduse. On täiesti OK öelda endale, et jah, see töö ei ole päris minu unistuste töö, aga see aitab mul astuda minu suure eesmärgi suunas. Tähtis on olla aus. Nii iseenda kui tööandja vastu. Kui töö jääb kitsaks ja ei paku Sulle arenguvõimalusi või ohustab Sinu tervist, on mõistlik sellel teemal maha pidada üks arutelu juhiga. Või personalijuhiga. Olen seda ise kasutanud ja arvan, et see on olnud parim asi minu jaoks. Need vestlused on aidanud mind edasi ja ma olen saanud teha seda, mis mulle tõeliselt huvi on pakkunud.

Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse. See on inimese kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama oma tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).

Kuidas seada isiklikke eesmärke?

See on küsimus, mis tõenäoliselt tekitab erinevaid ja mõnikord lausa tuliseid-emotsionaalseid arvamusi. Ühed ütlevad, et piisab sellest, kui nad teavad. See on neil peas ja sellest piisab, et hakata tegutsema. Teised ütlevad, et neid aitavad mudelid (SMART jt) ja skeemid (Eisenhower, Gantt jt) - nad kirjutavad oma eesmärgid tabelitesse. Kolmandad eelistavad oma eesmärkidest rääkida - teistega nende jagamine annab energiat ja jõudu (mentor, coach, hea kolleeg, sõber). Neljandad püüavad oma eesmärgid visualiseerida (visioonitahvel) ja viiendad peavad päevikut.

Nii imelik, kui see ka pole, võib neil kõigil olla õigus. Eesmärkide seadmise juures mängib rolli meie individuaalne maailmapilt - kogemused, hoiakud, uskumused, teadmised, oskused, aga ka teiste inimeste mõjutused. Samuti see, kuidas me õpime ning millist infot tähele paneme (tähtsaks peame) ja talletame; kuidas ebaõnnestumistega toime tuleme jne.

Kas teadsid, et meie aju on programmeeritud olema kaotuse suhtes kaks korda tundlikum kui võitmise suhtes. Osad teadlased on seetõttu ettevaatlikud SMART eesmärkide igal pool kasutamise suhtes, kuna leiavad, et selliselt seatud eesmärgid on liiga harva edukad (vaid 1%) ja me ebaõnnestume ehk jääme alla oma ootusi liiga sageli (99% juhtudel). See tekitab pettumust ja meeleheidet. Mis omakorda lülitab välja soovi uuesti proovida.

Seetõttu on hea, kui usaldad ennast. Õpi, katseta ja vaata, milline formaat või mudel Sulle sobib. Ole enda vastu aus, kui mõni ei sobi. Siis vali teine. Võta aega, et süveneda. Eesmärkide seadmisel tasub olla põhjalik. Ja enda vastu tasub üles näidata armastust ja austust. Võta ebaõnnestumisi kui õppeprotsessi loomulikku osa - see tähendab tagasilöökide ümbermõtestamist ja nende käsitlemist kasvuvõimalusena.

Mõnikord lisandub eesmärkide seadmise juurde väline komponent - aeg. Aeg peab olema eesmärgi jaoks õige. Inimesed kirjeldavad seda hetke, kui tunnet, et nüüd on muutust vaja. Enam endist viisi ei saa. Ei taha. Tagajärjed, kui nüüd ei tegutse, tunduvad siis hirmutavamad kui tegutsemise hirm. Ka millestki ilmajäämise tunne paneb tegutsema. Näiteks, kui valikus on: terviseprobleemide süvenemine vs tervena elamine; karjääriseisak vs karjääris edenemine jne.

Tõsi, sellist sisemist tungi muutuse järele võib tagant lükata ka uudishimu (hirmu asemel). Sel juhul ei ole ajakomponendil nii suurt rolli, sest uudishimu ei vaja nn õiget aega :).

Isiklike eesmärkide seadmisel on oluline Sinu seotus eesmärgiga. Kui tähtis see Sinu jaoks on. See määrab Sinu pühendumuse taseme ja selle, kui valmis Sa päriselt oled oma eesmärgi saavutamise nimel tööd tegema. Ja tööd tuleb teha. See on kindel.

Eesmärk on otsus tegelikkuse muutmiseks. Eesmärgi saavutamiseks peame ennast ise kontrollima.

Mis takistab eesmärkide saavutamist?

Vaatamata meie parimatele kavatsustele, ei suuda me iga kord oma eesmärke saavutada. Miks?

Mõned levinumad põhjused:

1. Hirm ebaõnnestumise ees (või edu ees)

2. Selguse puudumine (sh fookus, vastutus)

3. "Vigased" eesmärgid (see on suur teema)

4. Analüüsihalvatus (vajadus omada vastuseid igale "aga mis siis, kui ..." kõhklusele)

5. Edasilükkamine ehk prokrastineerimine

6. Negatiivne enesevestlus (enesesabotaaž)

7. Aju töö (sh täidesaatva funktsiooni) põhimõtete järjekindel eiramine

8. Kavatsusele ei järgne tegevust

9. (Mõnikord teatud terviseseisundid)

Põhjus, miks me oma eesmärke ei saavuta, ei ole ainult motivatsiooni või distsipliini puudumine. Me ebaõnnestume sageli seetõttu, et peatume kavatsuse juures ega planeerigi edasist tegutsemist.

Mis toetab eesmärkide saavutamist?

Eduvõimalused on suuremad sellistel eesmärkidel, mis on

• hästi läbi mõeldud (ma tean, miks ma seda teen)

• nähtaval (mu fookus on sellel, mida ma näen - kirjas, pildis või kombineeritud)

• ajas mõõdetavad (tean, millest alustasin, kus ma hetkel olen ja kuhu tahan jõuda)

• päriselt olulised (ma saan sellest kasu, see muudab mu elu paremaks)

• isiklikku arengut ja kasvu "nügivad" (ma õpin ja saan targemaks)

See viimane punkt viitab teekonnale. Ja see on tähtis! See aitab Sul olla kontaktis tänase päeva ja tänase hetkega - tunda rõõmu väikestest edulugudest nüüd ja praegu (mitte kunagi tulevikus). See annab Sulle energiat edasiliikumiseks ja kasvatab vastupidavust (eneseusku) raskustega toimetulekuks. Uued kogemused, teadmised ja oskused aitavad ehitada kindlamat rada oma eesmärgini jõudmiseks.

Kokkuvõte

Kui tunned, et eesmärkide seadmine ei ole just Sinu kõige tugevam külg (võib-olla oled kogenud ebaõnnestumisi ja see hoiab Sind uuesti proovimast), aga tahad end selles osas heas mõttes edasi "nügida", siis võta julgesti ühendust (e-post: info@mashtervis.ee). Vaatame koos, mida saad ette võtta. See on suur teema ja selguse saamine selles on kasulik.

Kui kui soovid teada, kuidas eesmärkide seadmine võib toetada või hoopis kahjustada Sinu / Sinu organisatsiooni edulugu ja tervist, siis selle loo kirjutamisel sattusid minu ette need põnevad artiklid ja uuringud. Soovitan!

PS! Mina leidsin nendest artiklitest mitu punkti, mis on ka minu tööelust läbi käinud ja nii ka olnud, nagu teadlased räägivad. Kui kohtume, siis räägime ja jagame neid lugusid, eks!

1. Forbes: "How SMART Goals Sabotage Success (and the Brain Science of What Works" (Kyra Bobinet, MD, MPH) 03.05.2023)

2. PubMed: Goal Missed, Self Hit: Goal-Setting, Goal-Failure, and Their Affective, Motivational, and Behavioral Consequences (Jessica Höpfner, Nina Keith 21.09.2021)

3. PubMed Central: The Neuroscience of Goals and Behavior Change" Elliot T brekman (01.03.2019)

4. Harvard Business School: Goals Gone Wild: The Systematic Side Effects of Over-Prescribing Goal Setting (by Lisa D. Ordóñez, Maurice E. Schweitzer, Adam D. Galinsky, and Max H. Bazerman, 2009)

Kas siis eesmärke enam üldse seadma ei pea? Ma arvan, et peab. Aga sellised, mis Sind ennast päriselt puudutavad (ja ma mõtlen heas mõttes, väikese "nügiva" lisaga).

Head eesmärkide seadmise ning saavutamise tarkust Sulle soovides

Malle Lutsoja

Koolitaja, nõustaja, mentor

Koostöö- ja heaolupartner