Huvitavat psühholoogiast

Ajal, mil psühholoogid on nõutud spetsialistid, on mõistlik uurida, mida psühholoogia endast kujutab. Kas on selle teadusesuuna uurijatel ning ekspertidel nõuandeid või avastusi, mida saab ka ise enda aitamiseks ning paremaks mõistmiseks kasutusele võtta.

Ajaloost ja tähendusest

Sõna „psühholoogia“ on tulnud kahest kreekakeelsest sõnast: psyche, mis tähendab hinge ja logos, mis tähendab õpetust. See seletab valdkonna üldist haaret. Tänapäeval käsitletakse seda mõistet kui „mõistuse ja käitumise teadust“.

Psühholoogia uurib ajus ja närvisüsteemis toimuvaid vaimseid protsesse ja seda, kuidas need väljenduvad meie mõtetes, kõnes ja käitumises.

Psühholoogia uurib seda, kuidas mõtted ja ideed tekivad ning mida need ütlevad selle kohta, kuidas meie mõistus töötab. Iseseisvaks teadusharuks kujunes psühholoogia alles 19. sajandi lõpupoole, seega on tegemist alles üsna noore teadusharuga.

Psühholoogia on pakkunud välja uudseid ideid, mis on muutnud meie mõtteviisi, aidanud mõista iseend, teisi inimesi ning maailma, kus me elame. See on kõigutanud pikaajalisi tõekspidamisi, toonud välja ebamugavaid tõdesid ning pakkunud lahendusi keerulistele küsimustele.

Psühholoogia harud ja suunad

• Biheivioristlik suund – uuris, kuidas käitumine kujuneb välja vastasmõjuks keskkonnaga.

• Psühhoanalüüs ehk jututeraapia kontseptsioon – uuris subjektiivseid kogemusi, pandi rõhku alateadvuse tähtsusele käitumise mõjutajana.

• Kognitiivne psühholoogia – uuris vaimseid protsesse. Selle juured on taju uurimisest huvitatud geštaltpsühholoogide holistlikus lähenemises. See mõjutas isegi psühhoteraapiat, mille algsest jututeraapiast arenes välja hulgaliselt uusi vorme.

• Humanistlik psühholoogia – keskendus inimeste elule, selle ainuomastele tahkudele. Need terapeudid andsid pigem nõu, kuidas oma elu mõttekamalt elada.

• Sotsiaalpsühholoogia – arenes välja inimeste kasvavast huvist selle vastu, kuidas me suhtleme oma keskkonna ja teiste inimestega. See suund sai hoogu juurde 20. sajandi teisel poolel, mil avastati uusi fakte meie hoiakute ja eelarvamuste kohta, meie kalduvuse kohta olla kuulekas ja kohaneda ning selle kohta, miks me oleme agressiivsed või altruistlikud.

• Arengupsühholoogia – algselt tegeles see suund arenguga lapsepõlves, kuid laienes peagi muutustele terve elu vältel imikueast vanaduseni. On olulisel määral mõjutanud haridust ja koolitust.

• Diferentsiaalpsühholoogia – 20. sajandi lõpus tunnustatud uus suundumus. Püüab tuvastada ja mõõta loomuomadusi ja faktoreid, millest koosneb intelligentsus. Lisaks uurib see normaalsuse ja ebanormaalsuse definitsioone ja mõõdupuid ning seda, mil määral meie individuaalsed eripärad on tingitud keskkonnast või geenidega päritud.

• Evolutsioonipsühholoogia – uurib psühholoogilisi eripärasid kaasasündinud ja bioloogiliste nähtustena, mis alluvad geneetika ja loodusliku valiku seaduspäradele.

• Teadvuseuuring – töötati välja 1980-ndatest alates. Keskendub kahele peamisele uurimisvaldkonnale: 1) teadvuse sisu, nagu seda kirjeldavad normaalseteks ja terveteks peetavad inimesed ja 2) nende inimeste teadvus, kelle teadlikkus on kuidagi kahjustada saanud.

Psühholoogia on tohutult lai valdkond ja selle avastused lähevad korda meile kõigile. Psühholoogide ideed ja teooriad on saanud meie igapäevakultuuri osaks. Paljusid nende avastusi käitumise ja vaimsete protsesside kohta võetakse nüüd juba kui „talupojatarkust“.

15 huvitavat fakti psühholoogia ajaloost ja tänapäevast

1 Kas teadsid, et …

Psühholoogias tuntud isiksuse neli temperamenditüüpi on välja töötatud Rooma filosoofi ja arsti, Klaudios Galenose poolt (elas u 129-201 m.a.j.). Tema ideed on mõjutanud ka 20. sajandi psühholooge. Galenose 4 temperamenti:

• Sangviiniline – südamlik, rõõmsameelne, optimistlik, enesekindel

• Flegmaatiline – aeglane, vaikne, häbelik, mõistuspärane, järjekindel

• Koleeriline – keevaline, energiline, kirglik

• Melanhoolne – kurb, kartlik, masendunud, poeetiline, kunstiandeline

2 Kas teadsid, et ...

Ameerika Ühendriikide psühholoog Edward Thorndike (1874-1949) arvates võib intelligentsust defineerida suutlikkuse kaudu moodustada närviühendusi, mis ei sõltu üksnes geneetilistest teguritest, vaid ka kogemustest. Ta tundis huvi, kuidas iga õppimisvõimet mõjutab ja käis välja õppimisteooria, millele hariduspsühholoogia tänaseni tugineb. Ta tõestas, et laste ja täiskasvanute õppurite info talletamises on ainuke oluline erinevus õppimise kiiruses, mitte mälus.

3 Kas teadsid, et …

On tõestatud, et laste õppimise kiirust kasvatab mitte üks suur preemia töö lõpus, vaid kiitus või julgustus, mida jagatakse pidevalt töö käigus. Ameerika psühholoog B. F. Skinner (1904-1990) töötas välja spetsiaalse õppeprogrammi, mis andis lisatagasisidet pika projekti igas etapis ja et see protsess lülitati hiljem paljudesse haridussüsteemidesse.

4 Kas teadsid, et …

Psühholoog Karen Horney (1885-1952) pööras tähelepanu toksilistele sotsiaalsetele keskkondadele, mis kipuvad inimestes tekitama ebaterveid tõekspidamisi ja takistavad inimestel oma võimeid täiel määral realiseerimast. Ta tegeles „peaks“-sõnumite toksilise mõjuga inimeste „tõelise mina“ vastu. Ta õpetas oma patsientidele, kuidas ära tunda kaht psüühika mõjutajat:

• Tõeliste soovidega „tõelist mina“ ja

• „Ideaalset mina“, mis püüab täita kõikide „Peaksite“ nõudmisi (mis on tõelise mina teekonna mõttes ebarealistlike ja kohatute mõtetega ning toodab negatiivset tagasisidet, kui tõeline mina ei suuda ideaalse mina ootustele vastata).

5 Kas teadsid, et …

Ameerika psühhoterapeut Abraham Maslow koostas inimese motivatsiooni selgitamiseks hästi struktureeritud plaani ehk vajaduste hierarhia, kus määratles ära sammud, mida inimestel tuleb eneseteostuse teel järgida.

Kui inimene ei tee seda, milleks ta elus kõige paremini sobib, ei tähenda kõik muud täidetud vajadused mitte midagi – ta on ikkagi rahutu ja rahulolematu. (A.Maslow)

Kõik me peame avastama oma potentsiaali ning otsima kogemusi, mis võimaldavad meil selleni jõuda. Inimene peab olema see, kes ta olla saab.

6 Kas teadsid, et …

Ameerika psühhiaater Albert Ellis (1913-2007) kasutas töövõtteid, mida kutsus ratsionaalseks teraapiaks. Ta leidis, et suurem osa pikaajalisi emotsionaalseid probleeme on peaaegu alati tingitud irratsionaalsest mõtlemisest.

Sinu elu parimad aastad on need, mil sa otsustad, et sinu probleemid on sinu enda omad … Sa mõistad, et sa juhid ise oma saatust. (A.Ellis)

7 Kas teadsid, et …

Dorothy Rowe (1930-…) sõnul me loome ja valime oma uskumusi ise. Kui inimesed suudaksid lakata süüdistamast iseennast selle pärast, mis nendega on juhtunud, kahaneks depressioonijuhtumite arv drastiliselt. Halbade sündmuste puhul kerkivad esile irratsionaalsed enesesüüdistused, süütunne, abitus, häbi – need võivad viia depressioonini.

8 Kas teadsid, et …

Aaron Beck (1921-…) uuris depressiooni kui üht sagedasemat psühhoteraapiasse pöördumise põhjust ning avastas, et patsientidel olid sageli nn „automaatmõtted“ – negatiivsed mõtted, mis tulid neile pähe täiesti iseenesest.

Depressiooni ei põhjusta mingi olukord vaid see, kuidas inimene seda olukorda näeb.

9 Kas teadsid, et …

Paul Ekman (1934-..) oli üks esimesi, kes mõistis, et emotsioonid väärivad samavõrra tähelepanu kui mõtlemisprotsessid, tungid ja käitumine. Ühe uurimistöö käigus koostas ta nimekirja kuuest baasemotsioonist: viha, vastikus, hirm, õnn, kurbus ja üllatus. Ta oli veendunud, et emotsioonide parem mõistmine võib aidata mõnedest vaimsetest häiretest üle saada.

10 Kas teadsid, et …

Martin Seligman, „õpitud abituse“ teooria autor, oli seisukohal, et teraapia peaks keskenduma tugevustele samavõrra kui nõrkustele, tundma sama palju huvi selle vastu, kuidas ehitada üles elu parimaid asju, kui selle vastu, kuidas remontida halvemaid.

11 Kas teadsid, et ...

Elizabeth Loftus (1944-…) – psühholoog ja mälu-uurija tehtud katsete põhjal selgus, et mälestusi on võimalik moonutada pärast sündmuse toimumist tehtavate vihjete ja suunavate küsimustega. Pealtnägijate mälestustesse on võimalik „istutada“ valeinfot. Tänapäeval on Loftus tunnustatud autoriteet fiktiivsete mälestuste vallas.

12 Kas teadsid, et ...

Psühholoog Daniel Schacter (1952-…) on nimetanud seitse viisi, kuidas mälu võib meid alt vedada: kaduvus, hajameelsus, blokeerimine, vääromistus, sugereeritavus, nihe ja püsivus. Kolme esimest nimetab ta ise „peast väljaviskamise pattudeks“ ehk unustamiseks. Viimast nelja „pähe jätmise pattudeks“ ehk mäletamiseks. Igaüks neist pattudest võib tingida kindlat tüüpi vea info meenutamisel.

13 Kas teadsid, et …

Endel Tulving märkas, et inimesed kipuvad grupeerima sõnu mõtestatud kategooriatesse ning mida paremini nad infot organiseerivad, seda paremini suudavad nad seda meenutada. Talving eristas kaht protsessi – info talletamist ja info meenutamist. Ta näitas, kuidas need on omavahel seotud. Ta eristas teadmispõhist (faktid ja andmed) ja kogemuspõhist (sündmused ja vestlused) mälu. Ta tegi ettepaneku nimetada pikaajaline mälu kaheks tüübiks:

• semantiline mälu (faktide varamu) ja

• episoodiline mälu (meie isiklike läbielamiste ja sündmuste varasalv).

14 Kas teadsid, et …

Kurt Levini (1890-1947) väitest, et käitumine on tingitud nii indiviidist kui keskkonnast, arenesid välja grupidünaamika uuringud, mis on tänapäeval organisatsioonidele hindamatu väärtusega.

Kurt Levin on koostanud 3-etapilise muutuste mudeli, mis kirjeldab isiklikku või organisatsiooni edukat muutuse protsessi:

• 1. etapp – ülessulatamine;

• 2. etapp: muutuste elluviimine;

• 3. etapp: külmutamine.

Kurt Levinit on peetud tema uuendusliku eksperimentaaltöö tõttu sotsiaalsete süsteemidega sotsiaalpsühholoogia alusepanijaks.

15 Kas teadsid, et …

Psühholoog David C. McClelland (1917-1998) leidis, et tööga toimetulekut aitab kõige paremini ennustada inimeste motivatsioon. Põhjaliku uurimistöö tulemusena tuvastas ta kolm peamist motivaatorit, millele tema arvates töö tulemuslikkus põhineb:

• võimuvajadus (tung juhtida ja mõjutada teisi inimesi),

• saavutusvajadus (tung kõigis oma tegevustes aina paremaks saada) ja

• kuulumisvajadus (tung luua ja hoida sooje suhteid teiste inimestega).

Ehkki igaühel on olemas kõik need kolm tungi, väitis ta, et üks neist on domineeriv ning see mõjutab inimese töö tulemuslikkust. Tema ideed muutsid põhjalikult töölevõtmise protsessi ning on jätkuvalt au sees.

Tänapäeval peetakse motivatsiooni töö tulemuslikkuse seisukohalt erakordselt oluliseks.

Kas oli põnev lugemine? Soovid psühholoogiast, selle ajaloost ning avastustest rohkem teada saada? Soovitame Sulle raamatut "Igaühele psühholoogiast“

Kui aga tekkis huvi, kuidas oma mälu ja aju treenida ning paremasse töövormi saada, soovitame Sulle koolitust "Mälu mängud tööl"

Tervist, tasakaalukust ja häid mõtteid Sulle soovides

MASH tiim